Fausta (Donizetti)

Fausta on Gaetano Donizetti ooper (melodramma) kahes vaatuses Domenico Gilardoni libretole helilooja poolt lõpetatuna. Kirjanduslikuks allikaks oli Tomasso Sgricci tragöödia Crispo (1827). Esmaettekanne toimus 12. jaanuaril 1832 Napoli Teatro San Carlos.

Rollide esmaesitajad

- Giuseppina Ronzi de Begnis (Fausta)

- Antonio Tamburini (Costantino)

- Giovanni Basadonna (Crispo)

- Giovanni Campagnoli (Massimiano)

- Virginia Eden (Beroe)

- Edviga Ricci (Licina)

- Giovanni Revalden (Albiino)

Ajalugu

Pärast edukat Anna Bolenat komponeeris Donizetti terve aasta buffo-oopereid. 1832. aasta jaanuaris avanes tal võimalus luua järgmine tõsine ooper. Ta sai Napoli teatrilt tellimuse, et teos peab olema laval kui tähistatakse Napoli kuninga Ferdinand II nimepäeva. Donizetti keskendus kaks kuud ooperi komponeerimisele. Töö ajal suri libretist Domenico Gilardoni. Donizetti kirjutas ise teksti lõpuni. Ta komponeeris nimiosa silmas pidades tollast primadonnat Giuseppina Ronzi de Begnist, kes arvati olevad kuninga armuke. De Begnist sai hiljem tema lemmiksopran, kes oli mitmete Donizetti sopranirollide looja. Kuigi libreto oli peatsensorit ärritanud, läks teose lavale toomine sujuvalt edasi, sest De Begnise mõjule käis kuninga kaudu üle tsensorist.

Ooperi esietendus oli edukas. Esiettekandel viibis ka Walter Scott keda kuningas tutvustas Donizettile ning kelle teoste alusel maestro hiljem komponeeris mitu Inglismaa ajalugu käsitlevat ooperit. Pärast esiettekannet soovis Milano Teatro alla Scala seda teost karnevalihooaja avaetenduseks. See oli Donizettile suur au, mida ta seni polnud saanud. Milano lavastuse jaoks lisas ta avamängu ning järgmise esituse jaoks Veneetsias muutis sissejuhatust ning lisas esimeses vaatuses dueti Faustale ja Crispole. Milanos oli edu suur ning ooperit esitati ühtejärge veel 30 korda. Itaalias esitati Fausta lugu kohe ka Palermos, Genoas ja Bolognas. Väljaspool Itaaliat oli Fausta ettekandmisel Madridis (1833), Lissabonis (1834), Barcelonas (1834), Berliinis (1835), Havannas (1837), Viinis (1841), Londonis (1841) ja Rio de Janeiros (1859). Teos püsis Itaalia teatrite mängukavas kuni 1859. aastani, mil see kanti veelkord ette Milanos. Seejärel vajus Fausta umbes 120 aastaks unustusse.

20. sajandil ilmus teos unustusest 1981. aastal Rooma Teatro dell'Opera repertuaari ning esitati veel ka 1987. aastal Bergamos Donizetti festivalil.

Ooper on helisalvestatud 1981. aastal.

Tegelased

- Costantino il Grande (bariton), Rooma keiser

- Fausta (sopran), keisri teine naine

- Crispo (tenor), Costantino ja Minervina poeg

- Beroe (metsosopran), Gallia printsess, vang

- Massimiano (bass), Fausta isa

- Licinia (kontraalt) Fausta usaldusisik

- Albiino (tenor), vangivalvur

Süžee

Tegevus toimub 326 pKr imperaator Constantinus Suure valitsemisajal Roomas ja käsitleb tema teise naise Fausta armastuslugu oma võõraspoja Crispo vastu, kes aga omakorda armastab Gallia printsessi Beroed , kelle ta ise võttis sõjavangi ja tõi kaasa Rooma. Kui Crispo armastus printsessi vastu avalikuks tuleb, ähvardab Fausta Beroe tappa, kui Crispo ei jäta printsessi maha ega pööra tähelepanu temale. Costantino (Constantinus) näeb pealt, kui Crispo põlvitab Fausta ees, ja palub tal säästa Beroe elu. Fausta seletab abikaasale, et Crispo on ilmutanud huvi tema vastu. See ajab imperaatori marru ja ta saadab oma poja pagendusse. Troonilt tõugatud Fausta isa Massimiano kavandab vandenõu, et tappa nii Costantinus kui ka Crispo. Crispo saab vandenõu jälile. Ekslikult ründab ta oma isa, mispeale Senat mõistab Crispo surma. Imperaatorit sunnitakse surmaotsusele alla kirjutama. Fausta teeb Crispole ettepaneku põgeneda, kuid noormees keeldub. Kui Crispo viiakse hukkamisele, võtab meeleheites Fausta mürki. Enne surma tunnistab Fausta mehele kõik üles. Imperaator on nüüd veendunud oma poja süütuses, kuid juba on liiga hilja teda päästa. Rahulduse saamiseks mõistab ta ka Massimiano surma.

Muusikalood

- Ansambel kooriga „Dio dell'armi, che infondevi”

- Costantino ja Crispo duett „Spinto da quella smania”

- Koor „Quel celeste tuo sorris”

- Fausta aaria „Ah, se d'amor poetessi”

- Fausta ja duett „No, sull'altar rammento”

- Crispo ja Fausta duett „Ah! se orror di te non hai”

- Crispo aaria kooriga „Se crudel così m'estimi”

- Costantino aaria „T'amo ancora, ancor dal ciglio”

- Fausta ja Crispo duett „ Per te rinunzio al soglio”

- Fausta aaria kooriga „Tu che voli già spirto beato”

- Crispo aaria „M’ascolti e mi condanni” (hilisem lisa)

Allikad

- William Ashbrook. Donizetti and His Operas, Cambridge University Press, 1982

- Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012

- Premiere Opera Ltd. Italian Opera Rarities. Donizetti Fausta CD, New York, 1982