Fatjanovo kultuur
Fatjanovo kultuur (vene keeles Фатьяновская культура, ka Fatjanovo–Balanovo kultuur) on hilisneoliitikumi ja eneoliitikumi arheoloogiline kultuur, mis sai nime 1875. aastal Venemaal Jaroslavli kubermangus Fatjanovo küla lähedal avastatud kalmistu järgi. Kultuuri leviala hõlmas Volga ja Oka jõe vesikondi. Fatjanovo kultuuris eristatakse kolme kultuurirühma: Moskva-Kljazma, Volga keskosa ja Volga ülempiirkonda.[1]
Fatjanovo kultuur arenes välja Kesk-Dnepri kultuuri kirdeosas umbes 2900 aastat eKr tõenäoliselt Kesk-Euroopa aladelt pärit nöörkeraamika kultuuri inimeste massimigratsiooni tulemusena. Laienedes ida suunas Volossovo kultuuri alade arvelt, võtsid Fatjanovo inimesed Lääne-Uuralites kasutusele vasekaevandused. Fatjanovo-Balanovo kultuur hääbus umbes 2050. aastaks eKr[1]. Levinud on arvamus, et fatjanovlased olid indoiraani-eelsete indoeuroopa keelte kõnelejad.
Leviala[muuda | muuda lähteteksti]
Fatjanovo kultuuriareaal ulatus läänes Pihkva järveni ja idas Kesk-Volgani, hõlmates suure osa neoliitilise Volossovo kultuuri levikualast. Fatjanovo kultuur erines Volossovo kultuurist elulaadi, matmiskommete ja keraamika poolest.
Geneetika[muuda | muuda lähteteksti]
Fatjanovo kultuuri inimeste geneetiline kujunemine toimus ca 300–500 aastat enne oma lõplikele asualadele jõudmist tõenäoliselt tänapäevase Ukraina alal. Fatjanovlaste geenides leidub nii aukhaudade (Jamnaja) kultuuri rahvaste kui varajaste põlluharijate geenipärandit. Fatjanovo kultuuri rahvaste geneetiline pilt erineb selgelt Läänemere ääres elanud nöörkeraamika kultuuri inimeste geenipildist.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Saag, L., Vasilyev, S.V., Varul, L., Kosorukova, N.V., Gerasimov, D.V., Oshibkina, S.V., Griffith, S.J., Solnik, A., Saag, L. , D’Atanasio, E., Metspalu, E., Reidla, M., Rootsi, S., Kivisild, T., Lyn Scheib, C., Tambets, K., Kriiska, A., Metspalu, M. (2021). Genetic ancestry changes in Stone to Bronze Age transition in the East European plain. Science Advances. 7 (4)
- ↑ Kolleegiumi aastakokkuvõte: Vana DNA uuringud muudavad minevikupilti teravamaks. Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidususuuringute kolleegiumi veebileht. Vaadatud 08.05.2023