Fårö
| Fårö | |
|---|---|
 Gotlandi kaart | |
| Koordinaadid | 57° 56′ N, 19° 9′ E |
| Pindala | 111,35 km² |
| Pikkus |
20,2 km  |
| Laius |
8,4 km |
  | |
 | |
Fårö on Rootsile kuuluv väike saar Ojamaast põhjas. Halduslikult kuulub saar Ojamaa lääni Ojamaa valda.
Fårö pindala on 111,35 km², millest 9,7 km² on veealad ja saarekesed. Rannajoone pikkus on 97 km.
Fårö saart eraldab Ojamaast Fårösundi väin.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Saare nimi pärineb gutni keelest. 15. sajandist on teada nimekuju Faroyna. Rootsi keeles tähendab får 'lammas' ja ö 'saar', kuid nime esimese poole algne tähendus on teine, sest 'lammas' on gutni keeles lamm või lamb. Far- tähendab 'sõidu-'. Teise etümoloogia järgi on nime algusosa pärit inglise sõnast far 'kauge'.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Fårö looduses on hulgaliselt omapäraseid moodustisi, mida nimetatakse rauk'ideks (rootsi keeles mitmuses raukar). Need on moodustunud jääajal erosiooni tulemusena. Peale Ojamaa ja Fårö neid mujal ei kohta. Nende kaitseks on loodud Digerhuvudi looduskaitseala.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Fåröl elab vähem kui 600 inimest. Saarel ei ole panka, postkontorit, arsti ega politseid. Saarlased räägivad oma murret, mis on väidetavalt kõige arhailisem Rootsis.[1]
Saarega peavad ühendust kaks parvlaeva; ülevedu korraldab Rootsi Teedeamet ja sõit kestab pool tundi.
Saare kirdetipus asub Fårö tuletorn. See on 30,3 m kõrge ja püstitatud aastail 1846–1847.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Külma sõja ajal oli Fårö välismaalastele suletud. Saarele viiva tee ääres olid suured mitmekeelsed sildid, mis teatasid, et pääs saarele on rangelt keelatud. Saarel asus Rootsi rannikusuurtükiväe üksus. Pärast külma sõja lõppu 1990. aastatel viidi sõjaväeüksus saarelt ära ja saar avati turistidele. Jäänukiks saare militaarsest minevikust on 203 m kõrgune raadiomast.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Iga aasta septembris korraldatakse turistide ligimeelitamiseks kultuuriüritus Fårönatta ('Fårö ööd'), mille ajal on kõik saare baarid ja muud toitlustuskohad avatud öö otsa ja kohalikus kirikus algab keskööl jumalateenistus.
Saarel elas Ingmar Bergman, kes seal ka 30. juulil 2007 suri [2] ja on maetud Fårö kirikaeda. Fåröl on filmitud paljud Bergmani filmid: "Nagu peeglis" (1961), "Persona" (1966), "Hunditund" (1968), "Häbi" (1968), "Kirg" (1969) ja "Stseenid ühest abielust" (1973).
Tema mälestuseks korraldatakse Fåröl iga aasta juunis nädalapikkune Bergmani festival.
Fåröl on filmitud ka Andrei Tarkovski viimane film "Ohverdus" (1986).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Fårö – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Visit Sweden. Fårö – Ingmar Bergman's favourite island (inglise keeles)