Fantastiline sümfoonia

Allikas: Vikipeedia

"Fantastiline sümfoonia" (prantsuse keeles "Symphonie Fantastique"; alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") on prantsuse romantilise helilooja Hector Berliozi sümfoonia.

Sümfoonia esiettekanne toimus 1830. aastal. "Fantastiline sümfoonia" oli esimene romantiline programmiline sümfoonia. Franz Schuberti "Lõpetamata sümfoonia" loomisaeg oli küll kaheksa aastat varem, kuid see jõudis kuulajateni alles 1865.

Orkestratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümfoonia on kirjutatud orkestrile, mille koosseisus on 2 flööti (teist dubleerib pikoloflööt), 2 oboed (teist dubleerib inglissarv), 2 klarnetit (esimest dubleerib es-klarnet), 4 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 2 kornetit, 3 trombooni, 2 ofikleidi (originaalis üks ofikleid ja üks serpent), 2 paari timpaneid, väike trumm, taldrikud, suur trumm, kellad in C ja in G, 2 harfi ja keelpillirühm.

Selle teose orkestrikäsitlus on avaldanud suurt mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule.

Ülesehitus ja sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümfoonial on viis osa tavapärase nelja asemel.

  1. Rêveries - Passions (Unelmad - Kired)
  2. Un bal (Ball)
  3. Scène aux champs (Stseen väljadel)
  4. Marche au supplice (Rongkäik tapalavale)
  5. Songe d'une nuit de sabbat (Nõidade sabat)

"Fantastiline sümfoonia" on romantismile omaselt autobiograafiline, kajastatud on tüüpiliselt kangelase kirglik armastus, kaunid unelmad, irooniline saatus.

"Fantastiline sümfoonia" oli eriline mitmes mõttes:

  • Programmiline sümfoonia.
  • Ebatavaline osade arv.
  • Monotemaatiline teos: esimese osa peateema ehk juhtteema ("armastatu teema") läbib kõiki osi, varasemates sümfooniates olid igas osas oma teemad.
  • Tolle aja kohta väga suur orkester – 130 mängijat.
  • Uudsed kõlavärvid: II osas kasutati esimest korda harfi, viiulid mängisid poogna puidust osaga (col legno), III osas inglissarve, V osas tuubat.
  • V osa teema "Dies irae" saab surma sümboliks.