Eesti: Surju jaamahoone valmis 1896. aastal. Kitsarööpmelise raudtee jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi analoogselt Lelle, Olustvere, Võhma jmt jaamahoonetega. Jaamahoonet laiendati 1926. aastal.
Puidust jaamahooneid iseloomustab ühe-kahekorruseline asümmeetriline fassaad, mille ülesehitus sarnaneb laiarööpmelise raudtee jaamahoonetega. Kitsarööpmelise raudtee jaamahoonena torkab esile aga tagasihoidlikum dekoorikasutus. Hoone keskel asub läbi maja ulatuv vestibüül, millest paremal asuvas ühekorruselises külgtiivas asus reisijate ootesaal. Vasakul asus kontori- ja postiruum koos vestibüüli avaneva piletimüügiaknaga. Teisel korrusel asus jaamaülema korter.
Surju jaamahoone eristub mõneti tüüpprojektist, kuna hoone ühekorruseline tiib on tavapärasest pikem (kuus telge, tavapäraselt neli). Jaamahoone puhul torkab esile ka tänaseni terviklikult säilinud (olgugi, et tagasihoidlik) dekoor.
Jaamahoone säilitas oma funktsiooni ka peale raudtee ümberehitamist laiarööpmeliseks. Hoone kuulub tänaseks Edelaraudteele, kuid selle seisukord ja pikemas perspektiivis säilimine on problemaatiline. Aastast 1998 on jaamahoone kultuurimälestis.
See on pilt kultuurimälestisest, mille registrinumber on
omistamine – Pead materjali sobival viisil autorile omistama, tooma ära litsentsi lingi ja märkima ära, kas on tehtud muudatusi. Sobib, kui teed seda mõistlikul viisil, kuid seejuures ei tohi jääda muljet, et litsentsiandja tõstab esile sind või seda, et sina materjali kasutad.
sarnaselt jagamine – Kui töötled, kujundad ümber või arendad materjali edasi, siis pead oma töö levitamiseks kasutama sama litsentsi, mille all on algupärand, või ühilduvat litsentsi.