Euroopameelsus
Euroopameelsus (ka Euroopa-meelsus, inglise keeles pro-Europeanism) on poliitiline, kultuuriline ja ideoloogiline hoiak, mis toetab Euroopa riikide koostööd, integratsiooni ning Euroopa Liidu (EL) tugevdamist. Euroopameelsus väljendub usus, et Euroopa riikide tihedam koostöö toob kaasa rahu, stabiilsuse, majandusliku arengu ning ühiste väärtuste tugevnemise[1][2].
Tähendus
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopameelsus on vastand euroskeptitsismile, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu või laiemalt Euroopa integratsiooni vajalikkuse ja kasulikkuse. Euroopameelsed inimesed, erakonnad ja liikumised pooldavad EL-i institutsioonide tugevdamist, ühist turgu, vaba liikumist ning ühist välispoliitikat. Sageli toetatakse ka Euroopa ühist identiteeti ja väärtusi, nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja solidaarsus.[3]
Ajalooline areng
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopameelsus sai alguse Teise maailmasõja järel, kui Euroopa riigid otsisid viise, kuidas vältida uusi sõdu ja tagada majanduslik taastumine. Selle tulemusena loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus (1951) ning hiljem Euroopa Majandusühendus (1957), millest arenes välja tänapäevane Euroopa Liit. Euroopameelsus on olnud oluline jõud Euroopa integratsiooni protsessis, mõjutades nii poliitilisi otsuseid kui ka avalikku arvamust.
Euroopameelsus Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on euroopameelsus olnud eriti oluline pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal ning euroopameelsus on olnud üks riigi välispoliitika[4] ja ühiskondliku arutelu keskseid teemasid. Enamik Eesti erakondi ja avalikkust on toetanud Euroopa Liidu liikmelisust ning EL-i väärtusi, kuid esineb ka euroskeptilisi vaateid[5][6].
Euroopameelsuse avaldumisvormid
[muuda | muuda lähteteksti]- Toetus Euroopa Liidu laienemisele ja süvendamisele[7]
- Osalemine Euroopa Parlamendi valimistel[8]
- Euroopa sümbolite (nt Euroopa lipp, hümn) kasutamine[9]
- Ühiste poliitikate ja projektide (nt Erasmus+, Euroopa rohelepe) toetamine
- Avalikud arutelud ja kampaaniad[10] Euroopa teemadel
Kriitika ja väljakutsed
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi euroopameelsus on paljudes riikides levinud, seisab see silmitsi ka kriitikaga. Mõned väidavad, et Euroopa Liit on liiga bürokraatlik või et liikmesriikide suveräänsus väheneb. Samas on euroopameelsus jätkuvalt oluline jõud Euroopa poliitikas, eriti vastukaaluna kasvavale populismile ja rahvuslikule isoleeritusele.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Freudlsperger, Christian; Weinrich, Martin. "Varieties of pro-Europeanism? How mainstream parties compete over redistribution in the European Union". European Journal of Political Research (inglise). DOI:10.1111/1475-6765.12753. ISSN 1475-6765.
- ↑ Almeida, Dimitri (27. aprill 2012). The Impact of European Integration on Political Parties (inglise) (0 trükk). Routledge. DOI:10.4324/9780203123621. ISBN 978-1-136-34040-6.
- ↑ "Aims and values | European Union". european-union.europa.eu (inglise). Vaadatud 14. juunil 2025.
- ↑ "Vabariigi Valitsuse välispoliitika arengukava 2030 | Välisministeerium". vm.ee. Vaadatud 14. juunil 2025.
- ↑ "Uuring "Suhtumine Euroopa Liitu" | Riigikantselei". www.riigikantselei.ee. Vaadatud 14. juunil 2025.
- ↑ "Eesti erakondade suhtumine Eesti ühinemisse Euroopa Liidu ja NATO-ga". www.riigikogu.ee. Vaadatud 14. juunil 2025.
- ↑ "Liidu laienemine | Teabelehed Euroopa Liidu kohta | Euroopa Parlament". www.europarl.europa.eu. 31. märts 2025. Vaadatud 14. juunil 2025.
- ↑ "Euroopa Parlamendi valimised: kogu vajalik teave". Euroopa Parlamendi valimised: kogu vajalik teave (inglise). Vaadatud 14. juunil 2025.
- ↑ "Sümbolid | Euroopa Liit". european-union.europa.eu. Vaadatud 14. juunil 2025.
- ↑ "Euroopa aastad | Euroopa Liit". european-union.europa.eu. Vaadatud 14. juunil 2025.