Euroopa toompihlakas
| Euroopa toompihlakas | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Õunapuulised Maloideae |
| Perekond |
Toompihlakas Amelanchier |
| Liik |
Euroopa toompihlakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Amelanchier ovalis Medik. | |
| Sünonüümid | |
| |
Euroopa toompihlakas (Amelanchier ovalis) on toompihlaka perekonda kuuluv taimeliik.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kasvab 0,5–2 (3) m kõrguseks põõsaks.[1] Võrsed on nooremana karvased, seejärel paljad, läikivad ning punakaspruunid. Pungad on munaja kujuga, tipp on teritunud, seda katavad viltjaskarvased punakaspruunid soomused. Lehed on 2–4 cm pikkused, ümara kuni munaja või äraspidimunaja kujuga, teravaservalised ja tömpjad. Sügisel värvuvad lehed oranžiks kuni sarlakpunaseks. Õitsemine toimub maikuus. Õitseb hiljem kui teised toompihlaka liigid ning viljasumine on võimalik ka ainult oma õietolmuga.[2] Kroonlehed on valged, kuid tipp roosa.[1] Viljadel olevad tupplehed on püstised või nõrgalt tagasi käändunud. Viljad on rohelise viljalihaga, lääged ning viljades paiknevate suurte seemnete tõttu kuivad.
Alamliigid[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa toompihlaka alamliigid on järgmised:
- terviklehine toompihlakas (Amelanchier integrifolia) Väike-Aasia;
- kreeta toompihlakas (Amelanchier cretica) Kreeta saare lubjastel kaljudel.
Väikese saagikuse tõttu ei oma euroopa toompihlakas puuviljanduses suurt tähtsust.[2]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Looduslik päritolu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäed, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika.[1]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Saak on väheldane ning seetõttu kasvatatakse liiki pigem dekoratiivtaimena liivasel ja kuival kasvukohal.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Euroopa toompihlakas andmebaasis eElurikkus
