Euroopa keeleõppe raamdokument

Allikas: Vikipeedia

Euroopa keeleõppe raamdokument (Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment,[1] lühendatult inglise keeles CEFR, CEF või CEFRL, saksa keeles GeR või GeRS, prantsuse keeles CECR, itaalia keeles QCER, hispaania keeles MCER) annab sidusa raamistiku keeleõppeks ja keeleoskustasemete ühtses süsteemis määramiseks.[2]


Õppija taseme jaotusi on kolm üldist ja kuus alajaotust. Kõigil on täpsemad lugemise, kuulamise, kõnelemise ja kirjutamise osaoskuste kirjeldused.

Keeleoskuse tase Taseme nimetus Tase Taseme nimetus Kirjeldus
A Algtasemel keelekasutaja A1 Läbimurdetase ehk algaja
  • Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada.
  • Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele.
  • Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
A2 Esmane keeleoskus
  • Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö).
  • Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel.
  • Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
B Iseseisev keelekasutaja B1 Suhtlusläve ehk kesktase
  • Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm.
  • Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse.
  • Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal.
  • Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.
B2 Edasijõudnu tase
  • Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, ka oma eriala tehnilisi arutlusi.
  • Suudab spontaanselt ja üsna ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga.
  • Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka päevakohasel teemal, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.
C Vilunud keelekasutaja C1 Vaba suhtlus ehk vilunud keelekasutaja
  • Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust.
  • Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata.
  • Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes.
  • Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.
C2 Meisterlik ehk haritud emakeelekõneleja tase
  • Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut.
  • Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi.
  • Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid.

Tasemekirjeldusi kasutatakse kõigi Euroopa keelte tarbeks. Kirjeldused on paljudesse keeltesse tõlgitud (eesti keeles "Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus"[3]).


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]