Mine sisu juurde

Euroopa Poliitiline Ühendus

Allikas: Vikipeedia
Osalevad riigid

Euroopa Poliitiline Ühendus (EPÜ) (European Political Community) on valitsustevaheline foorum Euroopa tuleviku poliitilisteks ja strateegilisteks aruteludeks, mis loodi 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. EPÜs on 47 riiki, kus elab 689,5 miljonit inimest.

EPÜ loomise ettepaneku tegi Prantsuse president Emmanuel Macron Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil 9. mail 2022 pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, olles Euroopa Liidu Nõukogu president. Ta tegi ettepaneku luua uus „poliitiline Euroopa Ühendus“, mis võimaldaks Ukrainal ja teistel praegu väljaspool ELi raamistikku asuvatel riikidel ELiga tihedamalt suhelda.[1]

23.–24. juunil 2022 lepiti Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku "Euroopa poliitilise ühenduse" moodustamises.[2] 29. septembril 2022 teatas Ühendkuningriik oma osalemisest.[3]

6. oktoobril 2022 kogunesid Prahas 44 riigi riigipead ja valitsusjuhid, kelle hulka kuulusid kõik ELi 27 liikmesriiki, kõik Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, kõik Lääne-Balkani riigid; Ukraina, Moldova ja Gruusia; idapartnerlusriigid Armeenia ja Aserbaidžaan; Türgi ning Suurbritannia. Venemaad ja Valgevenet ei kutsutud. Kohtumisel keskenduti väga suurel määral Euroopa energiakriisile, kuid käegakatsutavate tulemusteni see ei viinud. Põhiteemale lisaks arutati Armeenia ja Aserbaidžaani piirikriisi ning Euroopa Liit otsustas saata sinna ELi missiooni, et pärast kriisi vaadelda olukorda kahe kuu jooksul. Praha kohtumine lõppes ilma ühisavalduseta. Riigipead ja valitsusjuhid otsustasid, et Euroopa Poliitilise Ühendusega tuleb jätkata ja sellel on kavas kokku tulla järgmise poolteise aasta jooksul veel vähemalt kolm korda. EPÜ liikmesriigid kogunevad riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kaks korda aastas, kusjuures kevadist tippkohtumist võõrustab ELi mittekuuluv riik ja sügisest tippkohtumist ELi liikmesriik. Sügistine tippkohtumine toimub riigis, mis on sel semestril Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. [4]

EPÜ eesmärkideks on tugevdada sidemeid ELi liikmesriikide ja sama Euroopa väärtusi jagavate ELi mittekuuluvate riikide vahel; suurendada liikmesriikide koostööd laialdastel teemadel, nagu rahu, julgeolek, energia, kliima, ränne ja praegune majandusolukord, võimaldades kandidaatriikidel hakata osalema mõnes Euroopa projektis, näiteks üliõpilas- ja ülikoolivahetuses.[5]

2023. aasta jaanuaris liitus Andorra ning teisele tippkohtumisele 1. juunil 2023 Chișinăus kutsuti ka Andorra ja Monaco valitsusjuhid, millega osalejate arv tõusis 47-ni.[6] 2026. aasta mais osales tippkohtumisel Jerevanis külalisena Kanada Mark Carney. See oli esimene kord, kui üritusel osales Euroopa-väline riik.[7]

EPÜ on ette nähtud valitsustevahelise foorumina riigipeadele ja valitsusjuhtidele sarnasena G7 või G20-ga, ning loomisel ei olnud sellel oma sekretariaati, eelarvet ega personali. Iga tippkohtumise korraldab peamiselt võõrustajariik.[8][9]

Kuna EPÜ-l pole ametlikku veebisaiti, avaldatakse tippkohtumiste päevakorrad, pressiteated ja multimeediamaterjalid Euroopa Ülemkogu veebisaidil. Teise tippkohtumise eel võeti kasutusele logo, mis koosneb lühendist "EPC" sinisel taustal valgel taustal.