Euro rahatähed

Allikas: Vikipeedia
Euro rahatähed

Euro rahatähed on eurotsooni ühisraha euro rahatähed. Paberraha lasti ringlusesse 2002. aastal. Seda haldab Euroopa Keskpank ning igal rahatähel on ka Euroopa Keskpanga presidendi allkiri. Euro pangatähtede seeria sisaldab seitset eri nimiväärtusega rahatähte: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Need kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal. Erinevalt euromüntidest on rahatähtede mõlemad pooled ühesugused kõikides riikides, ainult seeriatähed näitavad ära, millisest riigist pangatäht pärit on.

Üldine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahatähtedel on Euroopa Keskpanga presidendi allkiri, praegu on selleks Mario Draghi

Euro pangatähtede seerias on seitse erineva väärtusega rahatähte, igaühel on oma iseloomulik värv ja suurus. Pangatähtedel kujutatakse Euroopa ajaloo eri ajastute arhitektuuristiile. Pabertähe esiküljel kujutatakse aknaid või väravaid, tagaküljel sildu. Arhitektuurilised näited on illustratsioonid, mitte olemasolevate monumentide representatsioonid.

Kõikidele rahatähtedele on samuti ühine Euroopa lipp, Euroopa Keskpanga initsiaalid viies erinevas versioonis (BCE, ECB, EZB, ΕΚΤ, EKP), tagaküljel Euroopa kaart, sõna "euro" nii ladina kui ka kreeka tähestikus ("ΕΥΡΩ") ja Euroopa Keskpanga presidendi allkiri. 12 tähte Euroopa lipult on samuti kujutatud igal rahatähel.

Euro rahatähtede disain valiti 44 disani hulgast konkursil, mille algatas Euroopa Valuutafondi (EMF) nõukogu 12. veebruaril 1996. Võitja disain valiti 3. detsembril 1996 ja selleks oli Robert Kalina looming.

Rahatähed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahatähtede paber on 100% puuvillakiust, mille tõttu on see väga vastupidav.

2002.a. seeria
Pildid Väärtus Mõõtmed Põhivärv Kirjeldus Lühike koodi asukoht
esikülg tagakülg arhitektuur sajand
EUR 5 obverse (2002 issue).jpg EUR 5 reverse (2002 issue).jpg 5€ 120 × 62 mm ██  hall klassikaline < V [2]
EUR 10 obverse (2002 issue).jpg EUR 10 reverse (2002 issue).jpg 10€ 127 × 67 mm ██  punane romaani XI kuni XII [3]
EUR 20 obverse (2002 issue).jpg EUR 20 reverse (2002 issue).jpg 20€ 133 × 72 mm ██  sinine gooti XIII kuni XIV [4]
EUR 50 obverse (2002 issue).jpg EUR 50 reverse (2002 issue).jpg 50€ 140 × 77 mm ██  oranž renessanss XV kuni XVI [5]
EUR 100 obverse (2002 issue).jpg EUR 100 reverse (2002 issue).jpg 100€ 147 × 82 mm ██  roheline barokk ja rokokoo XVII kuni XVIII [6]
EUR 200 obverse (2002 issue).jpg EUR 200 reverse (2002 issue).jpg 200€ 153 × 82 mm ██  kollakaspruun raud- ja klaasarhitektuuri ajastu XIX kuni XX [7]
EUR 500 obverse (2002 issue).jpg EUR 500 reverse (2002 issue).jpg 500€ 160 × 82 mm ██  punakaslilla 20. sajandi moodne arhitektuur XX kuni XXI [8]

Turvaelemendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

20 € rahatäht ultraviolettvalguses

Rahatähtedel on palju turvaelemente. Nende abil saab ehtsa pangatähe hõlpsalt kindlaks teha. Mõned nendest on järgnevad.

  • Reljeeftrükk - see eriline trükitehnika annab pangatähtedele ainulaadse tekstuuri, mida on võimalik katsudes kindlaks teha.[1]
  • Hologrammid - 5€, 10€ ja 20€ on esiküljel hologrammriba. 50€ ja suurematel on see asendatud holograafilise pabertrükipildiga.
  • Muutuv värv - tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurone) või muutuva värviga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurone).[1]

Pangatähte vastu valgust hoides ilmuvad nähtavale vesimärk, turvaniit ja katkendlik number. Need kolm turvaelementi on nähtavad ehtsate pangatähtede esi- ja tagaküljel.[1]

Võltsingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastal avastati esimese kuue kuu jooksul 33 700 võltsitud rahatähte, mis on 20% enam, kui aastal 2009. 2/3 võltsitud rahatähtedest on 50-eurosed. Saksa Liidupanga sõnul on kuue kuu jooksul tekkinud kahjud ulatunud 1,9 miljoni euroni. 95% kahjusaajatest on väikekaupmehed.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 [1] Euroopa Keskpanga koduleht (välja otsitud 22.02.2010)
  2. e24.ee Saksamaa peab Baltikumi eurode võltsimise peasüüdlaseks. välja otsitud 20.07.10