Eukleidese optika
Eukleidese optika on varane arusaam optikast, mida Eukleides kirjeldas oma optikast kirjutatud käsikirjas umbes aastal 300 eKr.[1] Eukleides arvas, et kiired lähtuvad silmast, kuid ta oli esimene kes seletas optikat geomeetria ja kiirte abil.
Ta kirjutas, et silma vaateväli on koonus, mille tipp on silm.
Kui suurena objekti nähakse, on määratud selle objekti äärmiste nähtavate punktide vahelise nurkkaugusega, mitte objekti mõõdetud pikkusega. Näiteks kui on kaks samasuurust objekti, millest üks on lähemal ja teine kaugemal, siis nähakse lähemal asuvat objekti suuremana, kuna selle äärmiste punktide vaheline nurkkaugus on suurem.
Kui kiir langeb peeglile, siis ta peegeldub sellelt niimoodi, et kiire langemisnurk ja tõusunurk on võrdsed. See on tõene, ükskõik millise kujuga on peegel, kuna see kehtib samuti peegli puutujatasandi suhtes punktis, kus kiir langeb peeglile, see on tõene ka kumerpeeglite ja nõguspeeglite suhtes.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "The Optics of Euclid" (PDF). Journal of the Optical Society of America (inglise).
- ↑ Smith, A. Mark (1999). Ptolemy and the Foundations of Ancient Mathematical Optics: A Source Based Guided Study. Philadelphia: American Philosophical Society. Lk 57. ISBN 978-0-87169-893-3.