Ettevõtte päästeallüksus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ettevõtte päästeallüksus on kitsalt spetsialiseeritud päästeüksus kaitsmaks ohtliku tehnoloogilise protsessiga ettevõtet. Eestis on ettevõtte päästeallüksus abikomando staatuses ning seda finantseerib ettevõte ise.

Mõiste kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte päästeallüksus kui mõiste on 20. sajandi lõpukümnendil kujunenud termin. Enne seda kindlat mõistet ei olnud. Reeglina kasutati lihtsalt ettevõtte nime, mille juurde lisati tuletõrjekomando. Näiteks Kiviõli Põlevkivikeemia Kombinaadi Tuletõrjekomando. Mõiste sisu ei ole tänapäeval muutunud, kuid vormiline külg illustreerib sellega nimetavat päästeüksust mõnevõrra paremini.

Ettevõtte päästeallüksuste kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte päästeallüksuste kujunemine tihedalt seotud päästekomandode ja tööstuse arenguga laiemalt. Teadmata on kus ja millal moodustati maailma esimene ettevõtet kaitsev päästeüksus. Eestis toimus see Narva Kalevivabrikus aastal 1847 (teistel andmetel 1850)[1]. Oma päästekomando moodustamise tingis kalevi tootmise tuleohtlikus. 1857 järgis seda eeskuju Narva Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur o/ü. Sealtpeale kuni esimese maailmasõja puhkemiseni sai Eestis kokku loendada 19 ettevõtte päästeallüksust. Arvatavasti elasid mõned neist sõja üle ja eksisteerisid ka Eesti Vabariigis. Edasi on andmed lünklikud ja vasturääkivad. Suhteliselt rohkem oli ettevõtetele kuulunud päästeallüksusi ajaperioodil, millal Eesti kuulus NSV Liidu koosseisu, mida võib järeldada mahajäetud komandohoonete põhjal. Et avalikku arvestust ei peeta, siis ei ole ka praeguse aja ettevõtete päästeallüksuste täpset arvu võimalik tuua. Järgnevas on siiski mõnda kindlalt eksisteerivat nimetatud.

Ajalooliselt kuulusid sellistesse päästeüksustesse ettevõtte oma töölised, kes vastava märguande peale oma töö jätsid ja kiiresti sündmuskohale ruttasid. Vastutasuks selle tegevuse eest pakuti neile soodsat elamispinda, lisapuhkust vms. Aja edenedes hakati moodustama ka kutselisi päästeüksusi, mis olid komplekteeritud oma töö eest rahapalka saavate tuletõrjujatega. Sellised üksused on siiski pigem erandid kui reeglid, kuuludes väga suurte tehaste, lennuväljade jms juurde.

Ettevõtte päästeallüksuse loomine ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Põhimõtteliselt võib iga selleks tarbeks finatsvõimalusi omav ettevõte luua oma abikomando. Riiklikul tasemel on peetud vajalikuks kehtestada teatavad miinimumnõuded[2], kuid töökorralduse määrab siiski ettevõte ise.

Eestis ei ole kindlaid nõudeid, millise ettevõtte juurde abikomando moodustatakse. Ettevõtte abikomando loomise põhimõtteline alus on riskianalüüs, mis peaks näitama, et võimalike riskide maandamine teisiti kui abikomando moodustamisega ei ole võimalik. Üldiselt püütakse kalliduse tõttu abikomandode loomist vältida, asendades need tuleohutusvahenditega, näiteks automaatsete tulekustutusseadmetega. Selline käitumine ei ole iseenesest vale, kui sellele on eelnenud tootmisprotsessi riskide adekvaatne hindamine.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vaarmann, Jaan. (1988). Rinnutsi leekidega. Tallinn: Valgus. Lk 73
  2. Ettevõtte päästeallüksusele ning päästetöid tegevale mittetulundusühingule esitatavad nõuded [1]