Etnoökoloogia
Etnoökoloogia (kreeka sõnast ethnos ‘inimesed, rahvus’ + oikos 'maja, kodu' + logos ‘õpetus’ või ‘sõna’) on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib inimrühmade suhteid looduskeskkonnaga pärimuslikust vaatenurgast.
Etnoökoloogia uurib kohalike inimeste arusaamu ja teadmisi ümbritseva keskkonna olemusest ja probleemidest. Etnoökoloogia-alane uurimistöö aitab kaasa kohaliku kultuuri ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, väärtustades ja taastades kohalike inimeste sidet oma kodupaigaga.
Etnoökoloogia on tihedalt seotud teiste valdkondadega sh. antropoloogia, botaanika, zooloogia, ökoloogia, majandus, arheoloogia, farmakoloogia ja lingvistika, ületades nende valdkondade distsiplinaarsed piirid.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Üheks varaseimaks etnoökoloogiliseks uuringuks peetakse ameerika antropoloogi Charles Frake’i 1962. a. artiklit kultuurilisest ökoloogiast ja etnograafiast[1]. Etnoökoloogia algatajaks peetakse agronoomi ja troopkateadlast Hugh Popenoed, kelle koostöö kognitiivantropoloogi Harold Conkliniga etnobioloogiast ladina-ameerika kultuurides aitas teadlastel mõista seost määramissüsteemide ja maailmavaadete vahel erinevates kultuurides[2]. 2014. a. avaldas Princetoni Ülikooli antropoloog Brent Berlin raamatu etnobioloogilisest liikide määramisest traditsioonilistes kogukondades, mis lõi aluse tunnetuslikule lähenemisele etnoökoloogias[3].
Vaatamata tehnologiseerunud ja ilmalikustunud pealispinnale juurduvad nüüdisühiskonna väärtused (sh keskkonnaeetika, säästva looduskasutuse ideed) traditsioonilises usundilis-eetilises maailmatunnetuses.[4] Reet Hiiemäe
Harud
[muuda | muuda lähteteksti]- Etnobotaanika hõlmab inimeste ja taimede vahelisi suhteid, keskendudes traditsioonilistele teadmistele selle kohta, kuidas taimi inimühiskondades kasutatakse. Põlisrahvad rakendavad etnobotaanikat nt. kohalikest taimedest ravimiteks valmistamisel[6].
- Maastiku etnoökoloogia käsitleb kohaliku inimgrupi seoseid oma kodupaigaga, kes seda maastikku kasutavad ning selle keskkonnaga suhestuvad[7].
- Etnozooloogia uurib suhteid inimeste ja teiste loomade vahel kindlas keskkonnas. See teadusharu hõlmab nt. loomaliikide määramist ja nimetamist erinevates kultuurides ning edasi pärandatud teadmisi ja uskumusi loomadest[8].
Näiteid meetodidest
[muuda | muuda lähteteksti]- Lingvistiline analüüs erinevate keelte loodusterminitest, eesmärgiga mõista inimeste käitumist mõjutavaid ajustruktuure
- Kirjaliku materjali töötlemine
- Välitööd looduskeskkonnas
- Suuliste ja kirjalike infoallikate kogumine kohalikelt inimestelt (rahvapärimuslikud lood või laulud)[9]
Eesti etnoökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on etnoökoloogia hästi arenenud teadusharu, toetudes Eesti rahvaluule arhiivi põhjalikele arhiivimaterjalidele[10]. Eestis tegeleb näiteks maastiku etnoökoloogiaga kultuurigeograaf Piret Pungas-Kohv, kes on uurinud soode taastamist kohapärimuse abil[11]. Etnobotaanikud Raivo Kalle ja Renata Sõukand on kirjutanud mitmeid töid Euroopa taimedest kultuurilisest perspektiivist[12]. Mall Hiiemäe on avaldanud nii maastiku etnoökoloogilisi kui ka etnozooloogilisi raamatuid eesti looduspärimusest[13][14].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Frake, Charles O. (1962). "Cultural Ecology and Ethnography". American Anthropologist. 64 (1): 53–59. ISSN 0002-7294.
- ↑ Conklin, Harold C. (1. oktoober 1998). "LANGUAGE, CULTURE, AND ENVIRONMENT: My Early Years". Annual Review of Anthropology (inglise). 27 (Volume 27, 1998): xiii–xxx. DOI:10.1146/annurev.anthro.27.1.0. ISSN 0084-6570.
- ↑ Berlin, Brent (14. juuli 2014). Ethnobiological Classification: Principles of Categorization of Plants and Animals in Traditional Societies (inglise). Princeton University Press. ISBN 978-1-4008-6259-7.
- ↑ ERR, Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum) | (10. aprill 2024). "Reet Hiiemäe: edukaks rohekommunikatsiooniks leiab ainet keskkonnapärimusest". ERR. Vaadatud 14. detsembril 2024.
- ↑ Pauli, Natasha; Abbott, Lynette K.; Negrete-Yankelevich, Simoneta; Andrés, Pilar (2016). "Farmers’ knowledge and use of soil fauna in agriculture: a worldwide review". Ecology and Society (inglise). 21 (3). DOI:10.5751/ES-08597-210319. ISSN 1708-3087.
- ↑ Normile, Dennis (10. jaanuar 2003). "The New Face of Traditional Chinese Medicine". Science (inglise). 299 (5604): 188–190. DOI:10.1126/science.299.5604.188. ISSN 0036-8075.
- ↑ Johnson, Leslie M.; Hunn, Eugene S. (2010). Landscape Ethnoecology: Concepts of Biotic and Physical Space (inglise). Berghahn Books. ISBN 978-1-84545-613-9.
- ↑ Alves, Rômulo Romeu Nóbrega; Souto, Wedson Medeiros Silva (29. jaanuar 2015). "Ethnozoology: A Brief Introduction". Ethnobiology and Conservation (inglise). 4. DOI:10.15451/ec2015-1-4.1-1-13. ISSN 2238-4782.
- ↑ Gerique, A. (2006). An introduction to ethnoecology and ethnobotany: Theory and methods. Integrative assessment and planning methods for sustainable agroforestry in humid and semiarid regions. Advanced Scientific Training (ed.), 20p. Loja, Ecuador.
- ↑ "KOHAPÄRIMUS". www.folklore.ee. Vaadatud 14. detsembril 2024.
- ↑ Päll, Lona; Pungas-Kohv, Piret (6. november 2024). "How Can Storytelling Help Restore Mires? Applying Place-lore Fieldwork Methodology in Ecological Restoration". Environmental Communication: 1–15. DOI:10.1080/17524032.2024.2420789. ISSN 1752-4032.
- ↑ Sõukand, Renata; Pieroni, Andrea; Biró, Marianna; Dénes, Andrea; Dogan, Yunus; Hajdari, Avni; Kalle, Raivo; Reade, Benedict; Mustafa, Behxhet; Nedelcheva, Anely; Quave, Cassandra L.; Łuczaj, Łukasz (21. juuli 2015). "An ethnobotanical perspective on traditional fermented plant foods and beverages in Eastern Europe". Journal of Ethnopharmacology. 170: 284–296. DOI:10.1016/j.jep.2015.05.018. ISSN 0378-8741.
- ↑ "Väike loomaraamat rahvapärimusest - Rahva Raamat". rahvaraamat.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2024. Vaadatud 14. detsembril 2024.
- ↑ Hiiemäe, M. (2001). Maastik ja kohapärimus. PUBLICATIONES INSTITUTI GEOGRAPHICI UNIVERSITATIS 91 Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis Toimetanud Hannes Palang ja Helen Sooväli Tartu 2001, 85.