Etniline identiteet
Etniline identiteet on inimese või rühma enesemääratlus ja kuuluvustunne seoses teatava etnilise rühmaga. See võib põhineda jagatud päritolul, ajaloomälul, kultuuril, keelel, religioonil, tavadel, sümbolitel, piirkondlikul kuuluvusel või kogemusel, et inimest tajutakse ühiskonnas kindla etnilise rühma liikmena.[1][2]
Eesti keeles on Eesti Keele Instituudi sõnastikus identiteeti määratletud kui enesetaju ja teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes; näitena on toodud ka väljend „eestlaste etniline identiteet”.[3] Etnilisus tähistab kuuluvust või seotust rühmaga, mida iseloomustavad eeskätt kultuur, kuuluvustunne ja sageli keel.[4]
Etniline identiteet ei ole üksnes üksikisiku sisemine enesetaju, vaid kujuneb ka suhetes teiste inimeste, institutsioonide, riigi, keelekeskkonna ja ühiskondlike kategooriatega.[5] Seetõttu käsitletakse etnilist identiteeti nii sotsioloogias, antropoloogias, psühholoogias, etnoloogias, poliitikateaduses kui ka kultuuriuuringutes.
Mõiste
[muuda | muuda lähteteksti]Etniline identiteet on sotsiaalse identiteedi vorm. See tähendab, et inimene mõistab ennast teatud rühma liikmena ning seostab selle kuuluvusega väärtusi, tundeid, mälestusi, norme ja tähendusi.[6]
Etnilise identiteedi puhul on oluline nii inimese enda enesemääratlus kui ka see, kuidas teised teda määratlevad. Mõnel juhul võib inimene pidada end mitme etnilise rühma liikmeks või kasutada eri olukordades eri identiteete.[5] Etniline identiteet võib olla tugev, nõrk, muutuv või mitmekihiline ning selle tähendus sõltub ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist.[1]
Etniline identiteet ei ole samatähenduslik kodakondsuse, rahvuse ega rassiga. Kodakondsus on juriidiline side inimese ja riigi vahel, rahvus võib tähistada nii etnilist kui ka riiklik-poliitilist kuuluvust ning rass põhineb ühiskondlikult tõlgendatud füüsilistel tunnustel. Etnilisus seostub eeskätt kultuuri, päritolu, keele, ajaloomälu ja rühmatraditsioonidega.[2]
Kujunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Etniline identiteet kujuneb perekonna, kogukonna, hariduse, keele, mälestuste, tavade, ühiskondlike hoiakute ja institutsioonide mõjul. Olulised on nii igapäevased praktikad kui ka sümboolsed elemendid, näiteks rahvuslikud tähtpäevad, toit, rõivad, laulud, usutavad, perekonnalood ja rühma ajaloo tõlgendused.[1][5]
Lapsepõlves omandatakse sageli esmane teadmine oma päritolust, keelest ja perekondlikust taustast. Noorukieas võib etniline identiteet muutuda teadlikumaks, sest inimene võrdleb enda kuuluvust teiste rühmade, ühiskondlike ootuste ja isiklike valikutega.[7]
Psühholoog Jean S. Phinney on etnilise identiteedi uurimisel eristanud muu hulgas etnilise kuuluvuse uurimist, kuuluvustunde tugevust ja pühendumust rühmale. Tema loodud mitmerühmalist etnilise identiteedi mõõdikut on kasutatud eri etniliste rühmade identiteedi võrdlevaks uurimiseks.[7]
Tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Etnilist identiteeti võivad kujundada järgmised tunnused:
- ühine või oletatav päritolu;
- jagatud ajaloomälu;
- keel või murre;
- religioon või usuline traditsioon;
- kultuurilised tavad ja rituaalid;
- perekonna- ja kogukonnasidemed;
- kindel piirkond või ajalooline kodumaa;
- ühised sümbolid, narratiivid ja mälestuspaigad;
- rühma eristamine teistest rühmadest.
Kõik need tunnused ei pea esinema korraga. Mõne rühma puhul on keskne keel, teise puhul religioon, kolmanda puhul ühine päritolumälu või ajalooline kogemus. Etniline identiteet võib püsida ka siis, kui inimene ei räägi enam esivanemate keelt või ei järgi kõiki rühmatavasid.[2][5]
Etnilised piirid
[muuda | muuda lähteteksti]Etnilise identiteedi uurimisel on tähtis mõiste „etniline piir”. Fredrik Barthi mõjul on antropoloogias rõhutatud, et etnilisi rühmi ei määratle ainult nende „sisemine” kultuurisisu, vaid ka piirid, mille kaudu rühm eristab ennast teistest ja mille kaudu teised rühma tajuvad.[8]
Etnilised piirid võivad olla keelelised, religioossed, territoriaalsed, sotsiaalsed või sümboolsed. Need ei ole alati jäigad: rühmade vahel võib toimuda assimileerumine, integratsioon, segunemine, keelevahetus või mitmekordne enesemääratlus.[5]
Seos keele ja kultuuriga
[muuda | muuda lähteteksti]Keel on paljude etniliste identiteetide oluline osa, kuid keeleoskus ei ole alati identiteedi ainus ega vältimatu alus. Inimene võib samastuda etnilise rühmaga ka siis, kui ta ei valda selle rühma ajaloolist keelt, ning vastupidi, keeleoskus ei pruugi alati tähendada tugevat etnilist kuuluvustunnet.[9]
Kultuurilised elemendid võivad olla nähtavad igapäevaelus, perekondlikes tavades, tähtpäevades, toidukultuuris, matuse- ja pulmakommetes, rahvarõivastes, muusikas, pärimuses ja mälestuspraktikates. Etnoloogias uuritakse selliseid enesemääratlusi ja kultuurilisi praktikaid nii minevikus kui ka tänapäeva argielus.[10]
Etniline ja rahvuslik identiteet
[muuda | muuda lähteteksti]Etniline identiteet ja rahvuslik identiteet võivad kattuda, kuid need ei ole alati samad. Etniline identiteet seostub tavaliselt päritolu, kultuuri ja rühmatraditsioonidega. Rahvuslik identiteet võib tähendada ka kuulumist poliitilisse rahvusesse, riiki või kodanikkonda.[9]
Eesti inimarengu aruandes on rõhutatud, et eestlaste puhul on etniline identiteet sageli läbi põimunud riigiidentiteediga. Eesti keelt teise keelena kõnelevate inimeste puhul võivad eesti riigiidentiteet ja etniline identiteet olla selgemalt eristatavad.[9] Avatud riigiidentiteedi kujunemist võib toetada tugev etniline uhkus, kui see ei põhine vastandumisel teistele rühmadele.[11]
Mitmikidentiteet
[muuda | muuda lähteteksti]Ühel inimesel võib olla mitu samaaegset identiteeti. Ta võib samastuda näiteks ühe etnilise rühma, ühe riigi, ühe keelekogukonna, piirkonna, religiooni, sotsiaalse klassi või ametirühmaga. Sellised identiteedid võivad üksteist täiendada, kuid mõnes olukorras ka pingeid tekitada.[6][5]
Mitmikidentiteet on eriti nähtav rände, diasporaa, segaperekondade, vähemusrahvuste ja piirialade puhul. Diasporaa uurimustes eristatakse sageli etnilist identiteeti, riiklikku identiteeti ja rahvuslikku identiteeti: esimene seostub päritolu ja kultuuritavadega, teine kodakondsusega ning kolmas kodumaa või territooriumiga.[12]
Etniline identiteet Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis kasutatakse mõistet etniline identiteet nii eestlaste, Eesti vähemusrühmade kui ka diasporaakogukondade uurimisel. Eesti rahvusidentiteedi puhul on olulisteks teguriteks eesti keel, ajalooline mälu, kultuur ja seos Eesti riigiga.[9]
Eesti inimarengu aruandes on käsitletud keele rolli eesti rahvusidentiteedis. Eesti keele oskus ja kodakondsus ei taga iseenesest emotsionaalset sidet eesti rahvusidentiteediga, kuid võivad selle kujunemisele kaasa aidata.[9] Sama aruande järgi seostub avatud Eesti identiteet nii eestlaste kui ka eestivenelaste puhul tugeva etnilise uhkuse ja madala eristamisega.[11]
Eesti venekeelsete noorte etnilist ja etnokultuurilist identiteeti on uuritud seoses hariduse, õppekeele ja lõimumisega. Eestikeelsele õppele üleminekut käsitlevates uurimustes on vaadeldud, kuidas õppekeel ja koolikeskkond mõjutavad vene emakeelega õpilaste etnokultuurilise identiteedi kujunemist.[13]
Setude identiteedi uurimisel on käsitletud küsimust, kuidas saavad inimeses koos eksisteerida eesti ja setu enesemääratlus. 1990. aastatel läbiviidud uurimus keskendus setu etnilise identiteedi elementidele ja sellele, mille kaudu setud ennast oma rühmaga seostavad.[14]
Mõõtmine ja uurimine
[muuda | muuda lähteteksti]Etnilist identiteeti uuritakse intervjuude, küsitluste, elulugude, osalusvaatluse, rahvaloendusandmete, keelekasutuse, haridusvalikute ja kultuuripraktikate kaudu. Psühholoogias on kasutatud ka standardiseeritud küsimustikke, näiteks Phinney mitmerühmalist etnilise identiteedi mõõdikut.[7]
Etnoloogias ja antropoloogias pööratakse tähelepanu sellele, kuidas inimesed ise oma kuuluvust seletavad, milliseid sümboleid ja kombeid nad oluliseks peavad ning kuidas identiteet argielus väljendub.[10] Sotsioloogias ja poliitikateaduses uuritakse lisaks seda, kuidas etniline identiteet mõjutab rühmadevahelisi suhteid, poliitilist osalust, lõimumist, diskrimineerimist ja ühiskondlikku sidusust.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Ethnic identity". Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 1. juuni 2026.
- 1 2 3 "Ethnicity". Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 1. juuni 2026.
- ↑ "Identiteet". Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Vaadatud 1. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 "Ethnic Identities and Boundaries: Anthropological and Political Science Perspectives". Oxford Research Encyclopedia of International Studies. 30. november 2017. Vaadatud 1. juuni 2026.
- 1 2 Tajfel, Henri; Turner, John C. (1986). "The Social Identity Theory of Intergroup Behavior" (PDF). Worchel, Stephen; Austin, William G. (toim-d). Psychology of Intergroup Relations. Nelson-Hall. Lk 7–24. Vaadatud 1. juuni 2026.
- 1 2 3 Phinney, Jean S. (1992). "The Multigroup Ethnic Identity Measure: A New Scale for Use with Diverse Groups". Journal of Adolescent Research. 7 (2): 156–176. DOI:10.1177/074355489272003.
- ↑ Barth, Fredrik (1969). "Introduction". Barth, Fredrik (toim). Ethnic Groups and Boundaries: The Social Organization of Culture Difference. Universitetsforlaget. Lk 9–38.
- 1 2 3 4 5 Martin Ehala. "Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis". Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Vaadatud 1. juuni 2026.
- 1 2 "Etnoloogia professuur". Tartu Ülikool. Vaadatud 1. juuni 2026.
- 1 2 "Identiteet avatud maailmas". Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Vaadatud 1. juuni 2026.
- ↑ "Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal" (PDF). Balti Uuringute Instituut. Vaadatud 1. juuni 2026.
- ↑ Solla, Maie; Salveta, Sander; Masso, Anu. "Õppekeele roll Eesti venekeelsete õpilaste etnokultuurilise identiteedi kujunemisel". Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Vaadatud 1. juuni 2026.
- ↑ Runnel, Pille (2002). Traditsiooniline kultuur setude enesemääratluses 1990ndatel aastatel. Tartu Ülikool. Vaadatud 1. juuni 2026.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Barth, Fredrik (1969). "Introduction". Barth, Fredrik (toim). Ethnic Groups and Boundaries: The Social Organization of Culture Difference. Universitetsforlaget. Lk 9–38.
- Eriksen, Thomas Hylland (2010). Ethnicity and Nationalism: Anthropological Perspectives. Pluto Press. ISBN 978-0-7453-3042-6.
- Jenkins, Richard (2008). Rethinking Ethnicity: Arguments and Explorations. SAGE Publications.
- Phinney, Jean S. (1992). "The Multigroup Ethnic Identity Measure: A New Scale for Use with Diverse Groups". Journal of Adolescent Research. 7 (2): 156–176. DOI:10.1177/074355489272003.
- Tajfel, Henri; Turner, John C. (1986). "The Social Identity Theory of Intergroup Behavior". Worchel, Stephen; Austin, William G. (toim-d). Psychology of Intergroup Relations. Nelson-Hall. Lk 7–24.
- Runnel, Pille (2002). Traditsiooniline kultuur setude enesemääratluses 1990ndatel aastatel. Tartu Ülikool. Vaadatud 1. juuni 2026.