Esimene Kuriili väin
Esimene Kuriili väin ehk Kuriili väin (vene keeles Первый Курильский пролив, jaapani keel€s 占守海峡) on väin, mis eraldab Kuriile (Šumšu saart) Kamtšatka poolsaarest (Lopatka neemest) ja ühendab kõige põhjapoolsema väinana Ohhoota merd Vaikse ookeani põhiosaga.[1] Väina geograafilised koordinaadid on 50° 51′ N, 156° 34′ E.
Väina pikkus on umbes 15 km, minimaalne laius 12 km. Rand on järsk.[2] Saarest algavad liivaseljakud vähendavad väina laiust 12,4 kilomeetrilt 6,5 kilomeetrini[3]. Väina keskmine sügavus on 25–40 m, keskosas liivaseljakute tõttu ainult 5,5 m [3]. Väinast läände jääb Atlassovi saar, millel asub 2339 m kõrgune vulkaan Alaid[1].
Väinas on Odinetsi kalju (kekur), Vostotšnõi kari, Lopatka kari ja Kurbatovskaja leede. Väina põhjaosas Lopatka kari ja Kamtšatka vahel on Kamtšatka väin. Väina suubuvad Koškini jõgi, Ozernaja jõgi ja Bolotinka jõgi. Lõunarannikul on palju veealuseid ja -pealseid kive.[2]
Tõusu keskmine kõrgus väina ääres on 1,0 m.[2]
Aastatel 1875–1945 kulges mööda väina Venemaa, hiljem Nõukogude Liidu piir Jaapaniga.
Väina nimi tuleb sellest, et ta on põhja poolt lugedes esimene väin Suur-Kuriilides.
Šumšu saarel on väina ääres Kurbatovo asula, Kamtšatka poolsaarel Semjonovka küla.
Piki väina kulgeb Sahhalini oblasti ja Kamtšatka krai piir.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 85
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Topograafiline kaart
- ↑ 3,0 3,1 kurilstour.ru