Ernő Goldfinger
| Ernő Goldfinger | |
|---|---|
| Sünniaeg | 11. september 1902 |
| Surmaaeg | 15. november 1987 (85-aastaselt) |
| Amet | arhitekt |
Ernő Goldfinger (11. september 1902 Budapest – 15. november 1987) oli juudi päritolu Briti arhitekt ja mööblidisainer, modernist.
Goldfinger õppis Pariisis, kus tutvus Mies van der Rohe ja Le Corbusier'ga. Goldfingerit mõjustas tugevalt Le Corbusier' teos "Vers une architecture".
1934 kolis Goldfinger Londonisse, kus asus elama majja, mis on tuntud Highpoint I nime all.
Sõjajärgseil aastail projekteeris ta Londonis tornkortermaju, teiste seas 27-korruselise Balfron Toweri. Ta oli vasakpoolsete vaadetega ning temalt telliti ajalehe Daily Worker kontorihoone ja Suurbritannia Kommunistliku Partei peahoone projekt. Suurbritannia tervishoiuministeeriumi jaoks projekteeris ta Alexander Flemingi maja, mis tänapäeval on tuntud nime all Metro Central Heights. 1950. aastatel projekteeris ta kaks Londoni algkooli, mis ehitati tellisetäidisega eelvalatud betoonist eelpaigaldatavatest detailidest. Üht nendest hoonetest kahjustas petisest kinnisvaraarendaja, mistõttu hoone tuli lammutada ja petis võeti 2008 kohtulikule vastutusele.
1938 ehitati Goldfingeri projekteeritud eramud 1–3 Willow Road, millest keskmises (2 Willow Road) elas Goldfinger ise koos oma abikaasa Ursula (sündinud Blackwell) ja lastega oma surmani. Tema kodumajas on tänapäeval 20. sajandi kunsti muuseum, majad 1 ja 3 on endiselt eramajad.
Willow Roadi hoonete ehitamiseks tuli seal varem olnud hooned lammutada. See pahandas mitut kuulsat kohalikku elanikku, kelle seas olid pärastine Suurbritannia siseminister Henry Brooke ja kirjanik Ian Fleming. Vastuseks avaldas Fleming 1959 romaani "Kuldsõrm" (inglise keeles "Goldfinger"), mille tegelane Auric Goldfinger oli Ernő Goldfingeri järgi nimetatud. Auric ja Ernő sarnanevad üksteisega nii välimuse kui ka iseloomu poolest. Ernő Goldfinger oli tuntud mehena, kes ei mõistnud nalja, ja tema raevuhood olid kuulsad; Auric on samasugune.
Ernő Goldfinger pahandas Flemingi peale väga ja kaalus tema kohtussekaebamist, kuid lõpuks sõlmiti kohtuväline kokkulepe. Flemingi kirjastajad nõustusid tasuma Goldfingeri kulud juriidilisele abile, ta sai 6 eksemplari Flemingi raamatust ja lubaduse, et raamatutegelase Goldfingeri nime kasutatakse alati koos eesnimega.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Ernő Goldfinger – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis