Ernst von Manteuffel (1844–1922)
Ernst Gotthard von Mannteuffell (21. oktoober 1844 – 30. august 1922) oli Eesti mõisnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis 21. oktoobril 1844 Pariisis Ernst Gotthardi (I) ja Mathilde Johanna esiklapsena ning jäigi krahvipaari ainukeseks pojaks.
Ta jätkas isaga koos alustatud Jõgeva raudteejaama ümbruse väljaehitamist ning tegi plaane pikapeale see koht linnaks kujundada. Ka isaga koos alustatud Puurmani mõisa uhke härrastemaja sai tema poolt viimase lihvi ning Puurmani lossist sai Ernst Gotthardi pere elukoht. Tartus raekoja kõrval olevat pere linnaelamut, Raekoja plats 3 lasi krahv põhjalikult kaasajastada ning Tallinnas Toompeal Tallinna toomkiriku ja Eestimaa rüütelkonna hoone kõrval olevat Rahukohtu tänav 1[viide?] hiigelhoone üürikorteriteks ümber ehitada.
Ernst Gotthard (II) von Mannteuffell oli 1910. aastal asutatud Balti Auto- ja Aeroklubi üks aktiivsetest asutajatest ning nii Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia keisriralli, aga eelkõige üle-euroopalise III Viktoria ralli üks organiseerijatest.
Ernst Gotthard oli abielus Marie Dorothea von Weissiga (1847–1938). Krahvipaaril oli 5 last, nendest 3 tütart, kellest Anna Mathilde (1870–1954) oli abielus Raadi mõisa viimase omaniku Reinhold Karl von Liphartiga (1864–1940). Krahvipaari vanem poeg Ernst Andreas von Mannteuffell sündis 15. novembril 1873 Tartus ja suri 16. märtsil 1953 Iirimaal Varjupaiga pagulaskodus. Noorem poeg Arved Viktor Clemens von Mannteuffell sündis 9. oktoobril 1873 Tartus ja suri 23. juunil 1930 Pariisis.
Eesti Vabariigi loomise järel elas krahvipere riigi kodakondsetena Eestis. Krahvilt riigistati 19 mõisa, st 8 rüütlimõisa (Jõgeva, Jõe, Halliku, Härjanurme, Kudina, Puurmani, Ranna, Saare), 2 rüütlimõisa kõrvalmõisa (Pakaste ja Vana-Saare) ja 9 karjamõisa (Ellakvere, Mäkaste, Kati, Nava, Rahivere, Randala, Rukkiaia, Rüütli ja Kose). Oma Tartu Raekoja platsi maja müüs krahv riigi poolt kehtestatud hinnaga kohalikule omavalitsusele.
Krahv Ernst Gotthard von Mannteuffell suri kuu aega pärast mõisate võõrandamisdokumentidele allkirjastamist 30. augustil 1922 pere Brannenburgi suvilas. Pojad tõid urni isa tuhaga Saare mõisa kalmistule.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Marika Jürgenson "Saare mõisa Mannteuffellid" (239 lk), Menu Meedia, 2019.