Mine sisu juurde

Ernst Seraphim

Allikas: Vikipeedia

August Ernst Wilhelm Seraphim (23. juuli 1862 (vkj) Mitau, Kuramaa kubermang, Venemaa keisririik – juuli 1945 Königsberg, Preisimaa) oli baltisaksa mainekas[1] ajaloolane, õpetaja ja ajakirjanik Liivi- ja Königsbergis Preisimaal.

Päritolu ja perekond

[muuda | muuda lähteteksti]

Ernst Seraphim oli Kuramaa kubermangu advokaadi Ferdinand Seraphimi (1827–1894) ja Helene Tilingu (surn. 1870) poeg ja ajaloolane August Robert Seraphim (1863–1924) oli tema vend. Ta oli abielus Sophie Wegeneriga (1871–1945). Ernst Seraphimil oli kaks poega, kirjanikud ja ajaloolased Peter-Heinz Seraphim (1902-1979) ja Hans-Jürgen Seraphim (1899-1962).

Ta õppis pärast Jelgava kubermangugümnaasiumi lõpetamist, aastatel 1882–1886 ajalugu Dorpati keiserlikus ülikoolis. Pärast vanemõpetaja eksami sooritamist 1886. aastal õpetas ta 1886–1892 Viljandi maagümnaasiumis. Ta oli Viljandi ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu korrespondentliige, 1895. aastast filosoofiadoktor.

Pärast keiser Aleksander III venestamispoliitika tõttu kooli sulgemist, sai temast ajalehe <i>Düna-Zeitung</i> (1892–1896 toimetaja ja 1896–1909 peatoimetaja) ja Rigaer Tageblatt (1909–1915) väljaandja ja toimetaja ning 1892–1919 töötas ta peamiselt ajakirjanikuna Riias.

1890. aastate keskel sai temast Pansaksa Ühingu Riia kohaliku osakonna liige või esimees; Tema ajal sai Riiast ülesaksaliku liikumise keskus Vene impeeriumis .[2]

Venelased küüditasid ta Esimese maailmasõja ajal Siberisse ning 1915–1917 viibis ta asumisel Siberis (Krasnojarsk, Irkutsk, Jenisseisk). Ta kirjutas nendest aastatest raamatu 1918. aastal.[3] Aastatel 1917–1918 töötas ta Tartus ajalehe Dorpater Zeitung väljaandja ja peatoimetajana. Veebruarist maini 1918 viibis ta taas küüditatuna Krasnojarskis ja töötas siis Saksa 8. armee ülemjuhatuse pressiesindajana Tartus. Jaanuaris 1918 ja ja maist juulini 1919 töötas Riias päevalehe Rigaer Zeitung peatoimetajana. Pärast seda oli ta lühikest aega Landesveeri pressiesindajana.

1919. aasta sügisel kolis ta Königsbergi ja asus tööle Königsberger Allgemeine Zeitungi idanumbrite toimetajaks, 1919–1930 juhtis Königsberger Allgemeine Zeitungi idapoliitika toimetust, seejärel töötas Königsbergis ajalehtede Deutsche Tageszeitung ja Deutsche Allgemeine Zeitung esindajana. Ta osales elu lõpuni ajakirjandus- ja teaduslikus tegevuses.

Pärast Teise maailmasõja Königsbergi lahingut ja linna vallutamist Punaarmee poolt, suri ta koos abikaasaga nälga.

Publikatsioone

[muuda | muuda lähteteksti]
  • koos August Seraphimiga: Aus Kurlands herzoglicher Zeit. Gestalten und Bilder. Zwei Fürstengestalten des XVII. Jahrhunderts (über Herzogin Elisabeth Magdalena von Kurland und Prinz Alexander von Kurland). E. Behre, Mitau 1892 (Digitalisat).
  • koos August Seraphimiga: Aus der Kurländischen Vergangenheit. Bilder und Gestalten des 17. Jahrhunderts. Cotta, Stuttgart 1893 (Digitalisat).
  • Der Feldoberst Klaus Kursell und seine Zeit. Ein Bild Ehstlands in der ersten Zeit schwedischer Herrschaft. Franz Kluge, Reval 1897 (Digitalisat).
  • Geschichte Liv-, Est- und Kurlands von der "Aufsegelung" des Landes bis zur Einverleibung in das russische Reich. Franz Kluge, Reval.
    • Bd. 1: Die Zeit bis zum Untergang livländischer Selbständigkeit. Eine populäre Darstellung. 2., umgearbeitete Aufl. 1897 (Digitalisat).
    • Bd. 2: Die Provinzialgeschichte bis zur Unterwerfung unter Russland. 2., vermehrte und umgearbeitete Aufl. 1904 (Digitalisat)
  • Malerische Ansichten aus Livland, Estland, Kurland. Riga 1901 (Digar)
  • Im neuen Jahrhundert. Baltische Rückblicke und Ausblicke. Riga 1902 (Digar)
  • Das livländische Mittelalter und die Zeit der Reformation (= Allgemeine Staatengeschichte, Abt. 3: Deutsche Landesgeschichten, Werk 7: Geschichte von Livland, Bd. 1). Gotha 1906 (Digitalisat)
  • Baltische Geschichte im Grundriss. Reval 1908 (Digar)
  • Aus der Arbeit eines baltischen Journalisten. Reval 1911 (Digar)
  • Der Krieg Napoleons gegen Russland im Jahre 1812. Riga 1912 (Digar)
  • Die baltischen Provinzen in der zweiten Hälfte des 19. Jahrhunderts. Tallinn (Eestimaa), 1912
  • Gutsherr und Bauer in den baltischen Provinzen [Mõisahärra ja talupoeg Balti provintsides]. Tallinn 1912
  • Aus vier Jahrhunderten. Reval 1913 (Digitaliseeritult)
  • Nach Sibirien verschleppt. Persönliche Erinnerungen eines der Fortgeführten aus Dorpat. J.G. Krüger, Dorpat / A. Krämer, Riga 1918 (Digitalisat)
  • Junitage in Nidden. Königsberg 1922
  • Aus Livlands Vorzeit. Deutsche Ritter und Kaufleute als Kulturbringer im Baltenland. Leipzig 1925 (Digar)
  • Die Tragödie der Zarenfamilie. Königsberg 1925
  • Deutsch-russische Beziehungen 1918–1925. Berlin 1925
  • Zarenwillkür und roter Terror. Königsberg 1926
  • Russische Portraits. Die Zarenmonarchie bis zum Zusammenbruch 1917. Zürich und Wien 1934
  • Aus der Geschichte des Deutschtums in Polen. Königsberg 1935
  • Baltische Schicksale. Berlin 1935
  • Eupraxia-Adelheid. Eine Kiewer Großfürstin auf dem deutschen Kaiserthron. Königsberg 1938
  • Führende Deutsche im Zarenreich. Berlin 1942
  1. Ilmar Tammisto, Otto ja Engelbrecht von Mengden Rootsi riigi teenistuses 1630.–1640. aastatel Tuna 3 / 2018, lk 20–31
  2. Ingeborg Fleischhauer: Die Deutschen im Zarenreich. Deutsche Verlags-Anstalt, Stuttgart 1986, S. 336.
  3. Nach Sibirien verschleppt. Dorpat 1918

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]