Ernst Saar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ernst Saar (4. oktoober 1892 Võisiku vald, Viljandimaa21. aprill 1937 Tartu) oli Eesti omavalitsuspoliitik (Tartu maakonnavalitsuse esimees) ja ettevõtja.

Ernst Saar õppis Kõo ministeeriumikoolis ja Tallinna õhtukeskkooli kursustel, sai erihariduse Soomes, Orismala põllutöökoolis ja Mustiala põllumajanduse instituudis. Mustiala põllumajanduse instituudi lõpetas 1915 aastal, mille järel võeti Venemaa keisririigi sõjaväkke. Lõpetas Petrogradi tehnoloogia instituudis gaasiasjanduse lahutusteaduse kursused ja töötas Vene sõjaväes gaasiasjanduse instruktorina.

Eesti Vabadusesõja algul astus vabatahtlikult Kalevlaste malevasse reamehena, sõja lõpetas rooduülemana. Vahvuse eest sai II liigi 3. järgu Vabaduseristi.

1921. aastal astus Ernst Saar Tartu maakonnavalitsuse teenistusse maakonna agronoomina. 1922–1924 aasta märtsini oli ta ka ühtlasi Tartu maakonnavalitsuse liikmeks, juhatades põllumajandusosakonda[1].

1923. aasta lõpul Tartu maakonnavalitsuste valimistel valiti Ernst Saar Tartu maakonnanõukogu liikmeks, 1924 aasta algusest ka maakonna revisjonikomisjoni esimeheks ja 1925. aasta 1. maist, surnud Peeter Riivese asemel Tartu maakonnavalitsuse esimeheks (1925–1927)[2].

Ernst Saar oli ka: 1925–1937 Tartumaa Põllumeeste Esinduse esimees, 1925–1937 KL Tartumaa maleva pealiku abi, Vabaduseristi vendade organiseerija[3] ja pealik ning juhatuse liige, Tartumaa Panga juhatuse esimees, põllutööriistade vabriku a.-s. „ Teguri" juhatuse liige, Tartu Põllumeeste Seltsi abiesimees, Vahi põllutöökooli, Vasula kodumajanduskooli, Tartu Naisühingu Käsitöökooli ja Tartu Tehnikagümnaasiumi hoolekogude liige. 1930–1937 Noorte Kotkaste Tartumaa maleva vanem.

Alates 1927. aasta detsembrist kuni aprillini 1937 oli ta Lõuna-Eesti Eksporttapamaja direktor. Ühisus "Tartu Eksporttapamajad" asutati 1926. aastal ja nimetati 1932. aastal ümber Lõuna-Eesti Eksporttapamajadeks. Eksporttapamaja, Teguri tänav 48 oli 1930. aastate teisel poolel Tartu suuremaid tööstusettevõtteid. 1930. aastate lõpuperioodi puhkes suurimaid ja kõmulisemaid kohtuasju Eestis - Lõuna-Eesti Eksporttapamajade kohtuprotsess, kui kevadel 1937 allutati Tartu suurim tapamaja Eesti Lihaekspordile ja enne üleandmist viidi ühisuses läbi revisjon. Eksporttapamaja direktor Ernst Saar lasi 21. aprillil 1937 endale kuuli pähe[4] ning suri sama päeva õhtul Tartu Erakliinikus.

Ernst Saar maeti Tartu Maarja vanale kalmistule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maaomavalitsus nr 18. Ernst Saar, Eesti Maakondade Liidu häälekandja 25. novembril 1925, lk 316
  2. Ernst Saar Tartu maakonnavalitsuse esimeheks valitud., Kaja, nr. 119, 10 mai 1925
  3. Põrandaalusest ühendusest Vabadusristi Vendade Malevkonnaks, from Kaitse Kodu! nr 8 2018
  4. Ajas tagasi 75 aastat: 30ndate lõpu suurim ja kõmulisem kohtuasi Eestis, maaleht.delfi.ee, 26.11.2013