Ernst Jünger

Allikas: Vikipeedia
Ernst Jünger

Ernst Jünger (29. märts 189517. veebruar 1998) oli saksa kirjanik.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ernst Jünger astus 1913 Prantsuse Võõrleegioni, kust isa ta koju tagasi tõi. Ernst sooritas 1914 kiirkorras gümnaasiumi lõpueksami ja astus vabatahtlikuna sõjaväkke, sai Esimeses maailmasõjas 14 kor haavata, teda autasustati kõrgete ordenitega. Ta oli noorim Saksa kõrgeima sõjalise autasu Pour le Merite kavaler. 19191923 oli ametis ohvitserina, õppis seejärel Leipzigi ja Napoli ülikoolis ning asus 1926 vabakutselise kirjanikuna Berliini, avaldades legendaarse kuulsuse omandanud raamatuid. Juba 1920 ilmus Jüngeri sulest kohe bestselleriks saanud romaan "Terasäikestes" ("In Stahlgewittern"). Teine maailmasõda viis ta läänerindele. Sõja ajal töötas ta okupatsioonivägede staabis Pariisis, kus suhtles paljude Prantsuse kultuuritegelastega nagu maalikunstnik Pablo Picasso või kirjanik ja režissöör Jean Cocteau.

1944 saadeti Jünger erru, kuna oli vähesel määral seotud Hitleri-vastase vandenõuga. Seejärel oli ta elu lõpuni vabakutseline kirjanik, reisides palju ning pühendudes aiapidamisele ning entomoloogiale.

Jüngeri kui esmaavastaja järgi on nime saanud mitmed putukaliigid.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Jünger on avaldanud proosat, päevikromaane, esseistikat. 1920-ndatel oli ta üks konservatiivse revolutsiooni liidreid ja innustajaid, keda on seostatud just liikumise rahvusrevolutsioonilise tiivaga.

Suurt tähelepanu äratas ühiskonnautoopilise teosega "Töötaja. Valitsemine ja kuju" ("Der Arbeiter. Herrschaft und Gestalt", 1932), mis traditsioonilisi ideoloogilisi piire ületavate mõttekäikudega äratas tähelepanu ja imetlust nii vasak- kui parempoolsete seas. 1930-ndatest alates kirjutas ta kaemuslikke, mõneti maagilisi ja religioosse loomusega proosat ja päevikromaane ("Heliopolis", 19491965; "Eumeswil", "Seitsekümmend möödas I-V", 19801997). Jüngeri üks tuntuim teos on poeetiline romaan "Marmorkaljudel" ("Auf den Marmorklippen", 1939), mis eesti keeles ilmus 2017. aastal Katrin Kaugveri tõlkes.

Ernst Jüngerile lähedalseisvad mõtlejad olid Carl Schmitt, Ernst von Salomon, Martin Heidegger või Julius Evola.

Ernst Jüngeri vend Friedrich Georg Jünger (18981977) oli luuletaja ja prosaist.

"Marmorkaljudel" [muuda | muuda lähteteksti]

"Marmorkaljudel" (Auf den Marmorklippen) on kirjanik Ernst Jüngeri 1939. aastal avaldatud novell, mis kirjeldab rahumeelset põllumajanduslikku ühiskonda tabanud muutusi ja hävingut. Rahulikult ja traditsioonide kohaselt elab suure lahe kallastel rahvas, kelle naabrid (sõjakad karjakasvatajad, kes asustavad ümberkaudsed mägialasid) on langenud Metsaülema jultunud ja madala sünnipäraga järgijate poolse rõhumise ohvriks. Minajutustajast peategelane elab botaanikuna koos venna Otho, varasemast suhtest pärit poja Erio ja Erio vanaema Lampusaga marmorkaljudel. Idüllilist elu ohustavad traditsioonide ja väärtuste murenemine, mis oma senist tähtsust kaotavad. Metsaülem kasutab seda võimalust, rajamaks uut korda türannliku võimu, arvukate pimedate järgijate ja vägivalla, piinamiste ning mõrvade abil.

Lugu saab mõista natsionaalsotsialismi allegooriana, milles kurja ja joviaalse Metsaülemana on kujutatud Hermann Göringut. Teisalt on seda käsitletud Saksamaa võitlusena stalinismi ja kommunismiohu vastu, milles Metsaülem kujutab Jossif Stalinit[1]. Sellise tõlgenduse järgi oleks teos ennustanud 1939. aastal Saksamaa kaotust Nõukogude Liidule. Teost ei tsenseeritud Natsi-Saksamaal, arvatavasti Ernst Jüngeri kuulsuse tõttu parempoolsetes ringkondades.

Kirjutise teravat kriitikat vägivaldsete masside vastu ja selles ennustatud või kujutatud koonduslaagrite kirjeldamist märgati, mis aitas kaasa Ernst Jüngeri rehabiliteerimisele Teise Maailmasõja järel vaatamata sellele, et Jünger ei olnud läinud teiste natsivastaste kirjanike kombel eksiili. Jünger ise ei nõustunud väitega, et teos on vastupanuavaldus, kirjeldades seda pigem "kingana, mis mahub eri jalgadele"[viide?].

Teos on tüüpiline näide Ernst Jüngeri estetismi põhimõttest, milles hävingule vastatakse rahulikkusega. Selles on kujutatud meelekindlust hoida alal väärtusi isegi üleüldises hävingus, vahest tavapärasest rohkemgi, kuna arutute masside triumf järgneb kujuteldava loodusjõuna brutaliseerumisele.

Eesti keeles ilmus teos Katrin Kaugveri tõlkes 2017. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas.

Tunnustused ja autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Guido Giacomo Preparata (2005). Conjuring Hitler – How Britain and America made the Third Reich. London Ann Arbor 2005: Pluto Press. Lk 255. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]