Ernst Jünger

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ernst Jünger esimese maailmasõja lõpul

Ernst Jünger (29. märts 189517. veebruar 1998) oli saksa kirjanik.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ernst Jünger astus 1913 Prantsuse Võõrleegioni, kust isa ta koju tagasi tõi. Ernst sooritas 1914 kiirkorras gümnaasiumi lõpueksami ja astus vabatahtlikuna sõjaväkke, sai esimeses maailmasõjas 14 korda haavata, teda autasustati kõrgete ordenitega. Ta oli noorim Saksa kõrgeima sõjalise autasu Pour le Mérite kavaler. 19191923 oli ta ametis ohvitserina, õppis seejärel Leipzigi ja Napoli ülikoolis ning asus 1926 vabakutselise kirjanikuna Berliini, avaldades legendaarse kuulsuse omandanud raamatuid. Juba 1920 ilmus Jüngeri sulest kohe bestselleriks saanud romaan "In Stahlgewittern" ('Terasäikestes'). Teine maailmasõda viis ta läänerindele. Sõja ajal töötas ta okupatsioonivägede staabis Pariisis, kus suhtles paljude Prantsuse kultuuritegelastega nagu maalikunstnik Pablo Picasso või kirjanik ja režissöör Jean Cocteau.

1944 saadeti Jünger erru, kuna ta oli pisut seotud Hitleri-vastase vandenõuga. Seejärel oli ta elu lõpuni vabakutseline kirjanik, reisides palju ning pühendudes aiapidamisele ja entomoloogiale.

Jüngeri kui esmaavastaja järgi on nime saanud mitmed putukaliigid.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Jünger on avaldanud proosat, päevikromaane, esseistikat. 1920-ndatel oli ta üks konservatiivse revolutsiooni liidreid ja innustajaid, keda on seostatud just liikumise rahvusrevolutsioonilise tiivaga.

Suurt tähelepanu äratas ta ühiskonnautoopilise esseega "Der Arbeiter" ('Tööline', 1932), mis äratas traditsioonilisi ideoloogilisi piire ületavate mõttekäikudega tähelepanu ja imetlust nii vasak- kui parempoolsete seas. 1930-ndatest alates kirjutas ta kaemuslikke, mõneti maagilisi ja religioosse loomuga proosat ja päevikromaane ("Heliopolis", 19491965; "Eumeswil", "Siebzig verweht I–V", 19801997). Jüngeri üks tuntuim teos on poeetiline romaan "Auf den Marmorklippen" ("Marmorkaljudel", 1939), mis eesti keeles ilmus 2017. aastal Katrin Kaugveri tõlkes.

Ernst Jüngerile lähedalseisvad mõtlejad olid Carl Schmitt, Ernst von Salomon, Martin Heidegger ja Julius Evola.

Ernst Jüngeri vend Friedrich Georg Jünger (18981977) oli luuletaja ja prosaist.

"Marmorkaljudel" [muuda | muuda lähteteksti]

"Marmorkaljudel" ("Auf den Marmorklippen") on kirjanik Ernst Jüngeri 1939. aastal avaldatud novell, mis kirjeldab rahumeelset põllumajanduslikku ühiskonda tabanud muutusi ja hävingut. Suure lahe kallastel elab rahulikult ja traditsioonidekohaselt elab rahvas, kelle naabrid (ümberkaudseid mägialasid asustavad sõjakad karjakasvatajad) on langenud Metsaülema jultunud ja madala sünnipäraga järgijate rõhumise ohvriks. Minajutustajast peategelane elab botaanikuna koos venna Otho, varasemast suhtest pärit poja Erio ja Erio vanaema Lampusaga marmorkaljudel. Idüllilist elu ohustavad traditsioonide ja väärtuste murenemine. Metsaülem kasutab võimalust, et rajada uut korda türanliku võimu, arvukate pimedate järgijate ning vägivalla, piinamiste ja mõrvade abil.

Lugu saab mõista natsionaalsotsialismi allegooriana, milles kurja ja joviaalse Metsaülemana on kujutatud Hermann Göringut. Teisalt on seda käsitletud Saksamaa võitlusena stalinismi- ja kommunismiohu vastu ning Metsaülem kujutab sel juhul Jossif Stalinit[1]. Sellise tõlgenduse järgi oleks teos ennustanud 1939. aastal Saksamaa kaotust Nõukogude Liidule. Teost ei tsenseeritud Natsi-Saksamaal, arvatavasti Ernst Jüngeri kuulsuse tõttu parempoolsetes ringkondades.

Teoses märgati teravat kriitikat vägivaldsete masside suhtes ja ennustatud koonduslaagrite kirjeldusi, mis aitas kaasa Ernst Jüngeri rehabiliteerimisele teise maailmasõja järel, olgugi et Jünger ei olnud läinud teiste natsivastaste kirjanike kombel eksiili. Jünger ise ei nõustunud väitega, et teos on vastupanuavaldus, kirjeldades seda pigem "kingana, mis mahub eri jalgadesse"[viide?].

Teos on tüüpiline näide Ernst Jüngeri estetismi põhimõttest, milles hävingule vastatakse rahu säilitamisega. Selles on kujutatud meelekindlust hoida alal väärtusi isegi üleüldises hävingus, vahest tavapärasest rohkemgi, kuna brutaliseerumisele järgneb kujuteldava loodusjõuna arutute masside triumf.

Eesti keeles ilmus teos Katrin Kaugveri tõlkes 2017. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas.

Tunnustused ja autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Guido Giacomo Preparata (2005). Conjuring Hitler – How Britain and America made the Third Reich. London Ann Arbor 2005: Pluto Press. Lk 255. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]