Erioperatsioonide väejuhatus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti Kaitseväe eriüksusest; teiste riikide samanimeliste üksuste kohta vaata artiklit Erioperatsioonide grupp (täpsustus)

Erioperatsioonide grupp
Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg
Erioperatsioonide väejuhatuse embleem
Asutatud 2005[1]
Riik  Eesti
Liik eriväed
Ülesanne erioperatsioonid
Suurus salastatud
Osa
Garnison/staap Tallinn[2][3]
Sõjad Afganistani sõda[4][5][6]
Ülemad
Praegune ülem salastatud
Erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul
Sümboolika
Erioperatsioonide väejuhatuse lipp Flag of the Estonian Special Operations Command.jpg

Erioperatsioonide grupp (EOG) on Eesti Kaitseväe struktuuris olev eriüksus, mis kuulub erioperatsioonide väejuhatuse (inglise keeles Estonian Special Operations Force; ESTSOF) koosseisu.[3] Suurem osa üksuse kohta käivatest andmetest on riigisaladus. EOG ja ESTSOF-i põhiülesanded on erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja läbiviimine.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

2. oktoobril 2012 anti üksusele lipp, üksuse ja lahinguvalmiduse sümbol.

Formeerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Operatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Afganistani sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2012. aastast osales EOG Afganistani sõjas, Ameerika Ühendriikide poolt juhitud, mitmerahvuselise erioperatsioonide sihtjõu CSOTF-10 (ingl Combined Special Operations Task Force) koosseisus.[6] EOG vastutusalaks oli provints Ida-Afganistanis, kus tegeldi nii Afganistani riiklike julgeolekujõudude eriüksuslaste ja kohalikke politseijõudude organiseerimise ja väljaõpetamisega, kui osaleti üksusena mitmes sõjalises operatsioonis.[7] EOG juhtimisel on läbiviidud operatsioone, kus on osalenud ligi tuhat Afganistani relvajõudude võitlejat.[7] Viimane EOG võitleja naasis Afganistanist 2014. aasta detsembris.[8][1]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Erioperatsioonide grupp kuulub erioperatsioonide väejuhatuse koosseisu ja seda juhib erioperatsioonide grupi ülem, kes allub vahetult erioperatsioonide väejuhatuse ülemale.[2] Grupi ülemat asendab vajadusel erioperatsioonide väejuhatuse ülema poolt määratud tegevväelane. EOG ülema põhiülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse algusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses.[3]

Erioperatsioonide grupp on jagatud meeskondadeks ja sektsioonideks.[2]

Erioperatsioonide väejuhatuse ülem on alates 16. juulist 2019 kolonelleitnant Margus Kuul. Varem on väejuhatust juhtinud kolonel Riho Ühtegi.[9]

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Erioperatsioonide grupi peamiseks ülesandeks on arendada Eesti kaitseväe mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet[10], planeerides, ettevalmistades ja viies läbi erioperatsioone.[3] EOG poolt läbiviidavad erioperatsioonid jaotuvad peamiselt eriluureks

Värbamine[muuda | muuda lähteteksti]

Erioperatsioonide grupi teenistusse astumiseks peavad kandidaadid vastama kandideerimistingimustele ja läbima edukalt 14-päevased vastuvõtukatsed.[10]

„„Kandidaadilt ei eeldata mitte ainult head füüsilist vormi – kuigi ka see peab olema ülihea–, vaid ka kõrget intelligentsi ja tugevat vaimu,” “

kaitseväe peastaabi luureosakonna analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülem major Leon Meier[11]

Kandideerimistingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Kandideerimistingimuste järgi peab kandidaatidel olema vähemalt keskharidus, nad peavad olema läbinud ajateenistuse, võimelised saavutama kaitseväe üldfüüsilises testis nõutud tulemused (62 kätekõverdust, 72 istessetõusu, 3,2 km jooks alla 13,49 minuti). Lisaks ei tohi kandidaadid olla kriminaalkorras karistatud.[10]

Vastuvõtukatsed[muuda | muuda lähteteksti]

Vastuvõtukatsetel testitakse kandidaatide vastupidavust ja käitumist stressirikastes olukordades ning nende täies mahus läbimine on eeldus EOG operaatori ametikohal teenistusse asumiseks. Katsete ajal pole kandidaatidel lubatud kasutada mobiiltelefone ega internetti. Katsetel läbitavate ülesannete hindamiskriteeriumid ja ajalised normid on salastatud.

Katsed jagunevad viieks faasiks, ning algavad kaks päeva kestva administreeriv faasiga, mille raames tutvustatakse kandidaatidele katsete ülesehitust ning hinnatakse nende üldfüüsilist ja vaimset võimekust. Administreeriva faasi läbimisel jätkuvad katsed neljapäevase individuaalse faasiga, millega testitakse kandidaatide vastupidavust füüsiliselt ja vaimselt raskete harjutustega. Järgneb orienteerumise faas, mis samuti kestab neli päeva. Faasi raames sooritavad kandidaadid nii päeval kui öösel iseseisvalt eri pikkuse ja raskusastmega orienteerumisharjutusi, kasutades kompassi ja kaitseväe 1:50 000 mõõtkavaga kaarti. Viimane, meeskondlik faas, kestab samuti neli päeva ja selle raames sooritavad kandidaadid meeskondlikke harjutusi, mille raames hinnatakse nende võimet meeskonnana tegutseda ja meeskonda juhtida.[10]

2013. aastal osales vastuvõtukatsetel ajakirjandusliku eksperimendi korras "Pealtnägija" saatejuht Rasmus Kagge.[12]

Varustus[muuda | muuda lähteteksti]

EOG poolt kasutatav varustus sõltub suuresti ülesandest.[4]

Nimetus Pilt Päritolu Tüüp Kaliiber Märkmed
Heckler & Koch USP First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg  Saksamaa Poolautomaatne püstol 9×19mm NATO Parabellum Standardpüstol[13][4][14]
Heckler & Koch MP7 Heckler & Koch MP7A1.png  Saksamaa enesekaitserelv 4,6×30mm [4]
Heckler & Koch G36 Gewehr G36.jpg  Saksamaa automaat 5,56 mm Standardautomaat[13][4][14]
Heckler & Koch MG4 H&KMG4.jpg  Saksamaa kergekuulipilduja 5,56 mm [4][14][13]
Heckler & Koch HK417 Heckler & Koch HK417 Sniper Rifle of PASKAL.JPG  Saksamaa lahingvintpüss 7,62 mm [4][14][13]

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Erioperatsioonide väejuhatuse embleem
Erioperatsioonide väejuhatuse lipp

Erioperatsioonide grupp kasutab erioperatsioonide väejuhatuse lippu ja embleemi.

Embleem[muuda | muuda lähteteksti]

Embleemil on must kilp, mille keskel on vardast moodustatud, tipule asetatud ja heraldiliselt paremalt poolt avatud hõbedane romb. Rombi keskel on põikasendis vasakule suunatud teraga hõbedane mõõk.[1]

Hõbe sümboliseerib ustavust ja tarkust, must on lisaks ka traditsiooniline eriüksuste tunnusvärv, tähistades tegutsemist ohtlikutes ja kriisiolukordades. Küljelt avatud romb koos mõõgaga sümboliseerib valmisolekut riigikaitseülesanneteks. Kujund viitab visuaalselt E-tähele ning selle kaudu üksuse nimele ja Eesti riigile. Kujundil on mõtteline ja visuaalne seos Vabaduse Risti südamikuga.[1]

Lipp[muuda | muuda lähteteksti]

Lipul on mustal taustal kujutatud erioperatsioonide väejuhatuse embleemi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid
  2. 2,0 2,1 2,2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016012
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2018. Vaadatud 5. juulil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Ivar Jõesaar: "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele" Delfi, 6. mai 2015
  5. "Kaitseväe Afganistani eriüksus tegutseb Kabuli lähipiirkonnas" Postimees, 11. september 2013
  6. 6,0 6,1 Noorits 2013, lk 27.
  7. 7,0 7,1 Noorts 2013, lk 29.
  8. "Eriüksuslased said operatsioonimedalid" Postimees, 13. veebruar 2015
  9. "Õhuvägi ja erioperatsioonide väejuhatus said uue juhi". ERR. 16. juuli 2019. Vaadatud 17. juuli 2019.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 https://vk.kra.ee/kaitsevae-uksused/erioperatsioonid/[alaline kõdulink]
  11. Kaitsevägi kutsub astuma elitaarsesse eriüksusse
  12. ""Pealtnägija" osales kaitseväe salajase eriüksuse põrgulikul valiktsüklil" ERR, 9. oktoober 2013
  13. 13,0 13,1 13,2 13,3 Jõesalu, Arvo (2013). "Loomingulised eriüksuslased särki ei rebi ja peaga telliseid ei purusta". Sõdur. Kaitseväe peastaap. Lk 24. Vaadatud 2. mai 2017.
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 "FOTOD: Millega tegeleb eestlaste eriüksus Afganistanis?" Delfi, 8. jaanuar 2014

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]