Erik II (Taani)
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
Erik II meeldejääv (u 1090 – 18. september 1137) oli Taani kuningas 1134–1137.
Erik II oli Taani kuninga Erik I vallaslaps. Pärast oma isa surma tuli troonile tema onu Niels, kes oli kuningas aastatel 1104–1134. Erik mässas onu vastu ning tuli võimule Taani kuningana 1134. aastal. Erik ei olnud võimul kaua, 1137. aastal tapeti ta ühe oma alama poolt, ning trooni päris ta poeg Erik III.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Erik sündis umbes aastal 1090, tema isa oli Erik I ja ema tundmatu konkubiin. Talle anti mõned Taani saared oma poolvenna Knud Lavardi poolt ning ta oli Møni, Lollandi ja Falsteri jarl. Pärast oma Knud Lavardi mõrvamist aastal 1131 töötas Erik koos oma poolvenna Harald Kesjaga, et lüüa üle oma onu Niels. Erik valiti 1131. aasta aprillis pretendendiks, mille peale sai Kesja kadedaks ja hakkas toetama Nielsi.
Erik kaotas mitu lahingut Nielsi ja tema poja Magnus Nielsseni vastu. Pärast kaotusi proovis Erik võita Lothair III ja Magnus IV poolehoidu, aga see ebaõnnestus. Erik naasis Skånesse 1134. aastal koos peapiiskop Asser Thorkilseniga, kes lubas teda toetada troonivõitluses. Lõpuks oli nõus ka Lothair teda aitama ning Erik võitis trooni 1134. aastal, lüües kogu Nielsi armeed Fotevikeni lahingus.