Erik Frey
Erik Julius Hugo Frey (8. juuni 1895 Moskva – 16. detsember 1952 Baden-Baden) oli Eesti vaimulik.
Ta õppis aastatel 1905–1915 Peeter-Pauli gümnaasiumis Moskvas ja 1914–1920 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli aastatel 1915–1917 Vene armees ja võttis 1918–1920 Balti pataljoni koosseisus osa Vabadussõjast. Oli prooviaastal Tartu Jaani ja Viljandi Pauluse koguduses. Ordineeriti õpetajaametisse 17. juulil 1921.
Oli aastatel 1922–1923 vikaar ja abiõpetaja Valga, Laiuse ja Viljandi Pauluse koguduses. Töötas aastatel 1923–1939 Põltsamaa Niguliste koguduse õpetajana, olles ühtlasi gümnaasiumiõpetaja ja skaudijuht.[1]
1939. aastal põgenes Saksamaale. Oli aastatel 1939–1945 Schönbergi koguduse (Karthausi maakond; praegu Szymbark Kartuzy maakonnas Pomorze vojevoodkonnas) ja 1945–1947 Hemmingstedti (Schleswig-Holsteini liidumaa) pastor. Aastatel 1947–1950 oli Pforzheimis (Baden-Württembergi liidumaal) usuõpetaja. Aastatel 1950–1952 oli Baden-Badenis pastor.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Oskar Johannes Frey oli vaimulik Moskvas ja Valgas[3], õde Ellen Frey oli Põltsamaal arst.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann
- ↑ http://www.eestikirik.ee/node/7171
- Laiuse Püha Jüri koguduse vaimulikud
- Põltsamaa Niguliste koguduse vaimulikud
- Viljandi Pauluse koguduse vaimulikud
- Baltisaksa vaimulikud
- Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad
- Balti Pataljoni koosseis
- Vabadussõja veteranid
- Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased
- Korporatsioon Fraternitas Normannia liikmed
- Sündinud 1895
- Surnud 1952