Erich Jalajas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Erich Jalajas (22. detsember 1912 Narva22. veebruar 1987 Tallinn) oli eesti helilooja ja pianist.

Lõpetas aastal 1933 Tallinna Konservatooriumi klaverierialal (Theodor Lemba klassis), aastal 1940 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning aastal 1952 Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsioonierialal (Mart Saare klassis).

Töötas aastatel 19341940 Narva muusikastuudios klaveriõpetajana. Mobiliseeriti II maailmasõja ajal Nõukogude Armeesse. Oli 19451947 Tartu Muusikakoolis klaveriõpetaja ja Vanemuise teatris kontsertmeister, 19481961 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kontsertmeister, ühtlasi 19521954 Tallinna Muusikakoolis muusikaajalooõpetaja ja aastatel 19541960 kino Sõprus ansamblis pianist (sh 19571960 ansambli kunstiline juht), ning 19611973 Tallinna Pedagoogilises Instituudis klaveriõppejõud.

Ta uuris muusikateaduslikke küsimusi ("Mõningaid esteetikaalaseid probleeme kunstis", 1972, käsikiri) ja Eesti heliloojate klaveriloomingu rakendamise võimalusi õppetöös. Juhtis Eesti Heliloojate Liidu komisjoni, mis tegeles sõjaväeosade muusikalise teenindamisega. Kirjutas mitmes žanris muusikat. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1973.

Sai 1975 Eesti NSV muusikapreemia.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jakob Jalajas oli Narva Aleksandri koguduse õpetaja.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikalised lavateosed

  • Teleballett Fragmente teleprogrammidest (autori libreto, 1977)

Sümfooniline muusika

  • Sümfooniline poeem Kaks leeri (1952)
  • Koreograafilised pildid (1977)
  • Kontsertsümfoonia klaverile ja sümfooniaorkestrile (1974)

Koorimuusika

  • Kantaat Laul ajast ja armastusest bassile, segakoorile ja klaverile (A. Albin Turtiainen; 1966)
  • segakoorilaulud Mikrovoldid ja milliamprid (V. Vologdin)
  • segakoorilaulud Saabus öö (S. Vikulov)
  • meeskoorilaulud Süda ja elu (G. Suits)
  • meeskoorilaulud Mu maa, nüüd üle sinu vaikse mulla (M. Kesamaa)
  • naiskoorilaulud Kes oskaks maalida? (H. Muller)
  • naiskoorilaulud Ööbik, Karikakar ja Kelluke (H. Muller)
  • naiskoorilaulud Jaanikene, poisikene (rahvalaul)
  • naiskoorilaulud Olen mina piiga pilliarmas (H. Runnel)
  • naiskoorilaulud Jõuan koju (B. Kangro)

Kammermuusika

  • Puhkpillikvintett (1982)
  • Sonaat tšellole ja klaverile (1978)
  • Teema variatsioonidega klarnetile ja klaverile (1985)
  • Kontsertpala klaverile (1967)
  • soololaulutsüklid Aino Kalda luulet lugedes
  • soololaulutsüklid Kolm aariat sopranile, flöödile, metsasarvele ja keelpillide topeltkvintetile (1980)
  • tsükkel Kontsert: igaühele midagi meesansamblile, flöödile, tromboonile ja klaverile (P.-E. Rummo; 1985)
  • tsüklid häälele ja klaverile Juhan Sütiste mälestuseks (J. Sütiste; 1958)
  • Hetki aastaaegadest (A. Prokofjev; 1962)
  • Neli romanssi (L. Hainsalu; 1966)
  • Viis romanssi (E. Niit; 1972)[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn 2007