Žemaičių Kalvarija

Žemaičių Kalvarija
leedu	Žemaičių Kalvarija
žemaidi	Žemaitiu Kalvarėjė
poola	Kalwaria Żmudzka
	Žemaičių Kalvarija vapp
Elanikke	798 (2001)
Koordinaadid	56° 7′ N, 22° 1′ E

Žemaičių Kalvarija on alev Leedus Plungė rajoonis, Žemaičių Kalvarija valla halduskeskus. Alev asub Varduva jõe kaldal, Žemaitija rahvuspargi territooriumil. Vene keeles on kasutusel olnud nimekujud Горды ja Кальварiя.^[1]

Alevi juures asuvad muinaskalmistu ja linnamägi. Seal peetakse iga aasta juulis suurt Žemaičių Kalvarija festivali, mille ajal külastab alevit arvukalt palverändureid.

Žemaičių Kalvarijas elas esimese leedukeelse palveraamatu autor Jurgis Kasakauskis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Žemaičių Kalvarijat on esimest korda mainitud Mõõgavendade ordu annaalides aastal 1253. Toona asus see kuralaste Ceklise muinasmaakonnas. Asula algne nimi oli Gardai.

Aastal 1421 andis Vytautas asula Medininkai piiskoppidele (Medininkai piiskopkond oli praeguse Telšiai piiskopkonna eelkäija). Aastal 1538 sai Gardaist alev. Tänapäevast nime kannab see aastast 1637.

XVI sajandi alguses ehitati alevisse esimene kirik, aastal 1619 aga kabel. Aastal 1636 valminud kiriku juurde püstitati aastaks 1639 19 kabelit, mis kujutavad Jeesuse teekonda Kolgata mäele. Tänapäeval on neid kabeleid 21. Aastal 1669 tabas alevit nädal aega kestnud usupühade ajal katk.

Aastast 1742 peetakse alevis suurt usufestivali, see on kujunenud üheks olulisemaks palverännakute paigaks Leedu territooriumil. Aastail 1780–1822 valmis praegune kirik. Kuni aastani 1940 tegutsesid alevis mariaanid.

Nõukogude ajal oli Žemaičių Kalvarija kohaliku kolhoosi keskasula. Aastail 1964–1989 kandis see nime Varduva. 1988. aastal andis paavst Johannes Paulus II sealsele kirikule Basilica minorise staatuse.