Šibenik

Šibenik
horvaadi	Šibenik
itaalia	Sebenico
	Lipp Vapp
Pindala	400 km²
Elanikke	42 599 (31.08.2021)
Koordinaadid	43° 44′ N, 15° 54′ E

Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.

Elanikke oli 2011. aasta seisuga 46 372.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Šibenikist läheb maantee mererannikut pidi loodesse Vodice ja Biograd na Moru kaudu Zadarisse ning kagusse Trogiri ja Kaštel Stari kaudu Spliti.^[3]

Šibenikist läheb raudtee üksnes ida suunas. Seda mööda saab sõita Kaštel Stari kaudu Spliti, aga poolel teel keerab põhja poole raudteeharu, mis viib Knini ja sealtkaudu ülejäänud Horvaatiasse.^[3]

Kuigi Horvaatia rannik on üldiselt tihedalt saartega ääristatud, on just Šibeniki kohal saari vähe. Šibenikist edelasse jääb Žirje saar.^[3]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta keskmine temperatuur on +15,4 °C. Kõige kõrgem on see juulis (+25,0 °C) ja augustis (+24,6 °C), kõige madalam jaanuaris (+6,8 °C) ja veebruaris (+7,4 °C).

Kõige kõrgemad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud augustis (+39,2 °C) ja juulis (+38,2 °C). Kõige madalamad maksimumtemperatuurid on detsembris (+20,3 °C) ja jaanuaris (+21,4 °C).

Kõige madalamad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud veebruaris (–11 °C) ja jaanuaris (–10,2 °C). Kõige kõrgemad miinimumtemperatuurid on juulis (+11,6 °C) ja augustis (+10,2 °C). Maist kuni oktoobrini pole kunagi öökülma täheldatud.

Aastas sajab keskmiselt 801 mm. Talvel sajab rohkem kui suvel. Kõige sajusemad kuud on november (112 mm) ja detsember (95 mm), kõige kuivemad juuli (30 mm) ja august (45 mm). Vihma sajab keskmiselt 105 päeval aastas, kõige rohkem novembris ja detsembris (kummaski 12), kõige vähem juulis ja augustis (kummaski 5 päeval). Lund sajab keskmiselt 3 päeval aastas.

Päike paistab aastas keskmiselt 2679 tundi. Kõige päikesepaistelisemad päevad on juuli (358 tundi) ja august (326 tundi), kõige hämaramad detsember (114 tundi) ja jaanuar (129 tundi).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enamiku Horvaatia rannikulinnadest on asutanud kreeklased, illüürid või roomlased, aga Šibenik on erand. Selle asutasid horvaadid. Esimest korda mainiti seda ja juba tänapäevase nimega Horvaatia kuninga Petar Krešimir IV hartas ja lühikest aega oli linnas ka Horvaatia kuninga residents. Sel põhjusel kutsutakse Šibenikki ka Krešimiri linnaks. See on vanim horvaatide linn Aadria mere ääres.

11. ja 12. sajandil käis Šibenik käest kätte Veneetsia, Bütsantsi, Ungari ja Bosnia vahel. Veneetsia vallutas linna 1116 ja hoidis seda enda käes kuni 1124. Siis vallutas selle lühikeseks ajaks Bütsants, aga Veneetsia võttis selle tagasi ja hoidis seda kuni 1133. aastani, mil selle vallutas Ungari. Kuni 1180. aastani vahetas linn veel mitu korda omanikku. 1167 andis Ungari kuningas István III Šibenikile linnaõigused. 1298 sai linn endale diötseesi. 1409–1442 võitis Dalmaatsia sõja Veneetsia vastu, kes Dalmaatsiat vallutada püüdis. 15. sajandi lõpul hakkas Šibenikki ähvardama Osmanite riik, kes aga ei suutnudki Šibenikki vallutada. 16. sajandil ehitati Püha Nikolause kindlus ja 17. sajandil tugevdati neid kindlustusi veelgi. Pikka aega kuulus Šibenik Veneetsiale, kuni see riik 1797 lagunes ja siis läks linn Habsburgide võimu alla.

Esimese maailmasõja lõpus okupeeris linna Itaalia, kes hoidis seda enda käes kuni 12. juunini 1921. Rapallo rahulepinguga pidi Itaalia linna Jugoslaaviale üle andma. Jugoslaaviale jäi Šibenik kuni 1991. aastani, mil Horvaatia kuulutas välja iseseisvuse.

Horvaatia iseseisvussõja käigus vallutas Horvaatia 15. septembril 1991 Šibenikis olnud Jugoslaavia mereväebaasi. Seejärel ründasid Jugoslaavia väed Šibenikki kuni 22. septembrini, mil pidid oma kaotust tunnistama ja taanduma. Seda nimetatakse Šibeniki lahinguks. Selle käigus pommitas Jugoslaavia linna nii suurtükkide kui lennukitega, tekitades suuri purustusi. Surma sai seevastu suhteliselt vähe inimesi. Pärast sõja lõppu 1995. aastal taastati linnas hävinud hooned.

Šibeniki katedraal on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.