Šamil Bassajev

Allikas: Vikipeedia
Šamil Bassajev 1995. aastal

Šamil Bassajev (tšetšeeni keeles Шамиль Басаев, vene keeles Шамиль Салманович Басаев; 14. jaanuar 196510. juuli 2006) oli Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi peamine islamistist (salafiit ja vahhabiit) juhtiv sõjaväelane (välikomandör).

Nooruses mängis ta jalgpalli Groznõi Tereki meeskonnas.

Ta alustas välikomandörina Taga-Kaukaasias, võitles ka Abhaasias grusiinide vastu. Bassajev juhtis aastaid geriljasid Vene sõjaväe vastases võitluses. Samuti korraldas ta mitmeid paljude tsiiviilelanike pantvangi võtmisi Venemaal, nõudes Vene vägede lahkumist ja sõjategevuse lõpetamist. Samuti võttis ta omaks mitmete terroriaktide korraldamise Venemaal.[1]

Ta kandideeris poliitikuna 1991. ja 1997. aastal Tšetšeenia presidendiks, kuid ei osutunud valituks. Ülemaailmselt tuntuks sai ta 1995. aasta juunis, mil juhtis Lõuna-Venemaal Budjonnovskis haigla ründamist ja pantvangide võtmist. Pantvangide vabastamise operatsioonis hukkus üle saja inimese, kuid Moskva ja Groznõi alustasid läbirääkimisi, mis viis järgmisel aastal esimese Tšetšeenia sõja lõpetamiseni.

Aastatel 1997–1998 oli ta Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi asepeaminister Aslan Mashadovi valitsuses.

2000. aasta algul Groznõi piiramisrõngast põgenemisel kaotas ta miiniplahvatuses labajala.

2003. aasta alguses võttis ta omale võitlejanime Emir Abdallah Shamil Abu-Idris.

Bassajevit on nimetatud Tšetšeenia vastupanuvõitluse radikaalse tiiva vaieldamatuks liidriks. ABC News kuulutas ta "üheks tagaotsitumaks terroristiks maailmas".

2004. aastal pani Venemaa Bassajevi tabamise eest välja 10 miljoni dollarise pearaha, hiljem kuulutas Bassajevi mitmeid kordi ennatlikult surnuks.[1]

2006. aasta 10. juulil suri ta plahvatuse tagajärjel. Venemaa kinnitas, et Bassajevi tappis FSB, kuid tšetšeeni separatistide väitel oli tegu õnnetusega.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Kümmel Šamil Bassajevist: "Kohe olgu öeldud, et Šamil ei ole verejanuline kiskja ega autu bandiit ja röövel. Ta on väga nutikas vend, pealegi erakordselt hea musta huumori meelega – nagu ka paljud eestlased. Võib-olla on tema poliitilised vaated ja arusaamad suurest Lääne poliitikast veidi naiivsed, võib-olla sobib tema põhimõttekindlus rohkem aega, kus meeste vahel valitses rüütellikkus, võib-olla on ta rohkem sõdalane kui loov ülesehitaja. Võib-olla. Üks on aga selge – oma maa ja rahva eest võitleb ta, relv käes, lõpuni.[2]

Tegelikult ükskõik, kus seal piirkonnas midagi aset leiab, alati võtab vastutuse enda peale Bassajev. See on omamoodi mäng – üks peab olema must, kelle kaela saaks veeretada kõik halva. Kui ükskord saabub vabadus ja tuleb asuda ülesehitustööle, peab olema võimalikult vähe määrituid.

Üks Šamil Bassajevi ihukaitsjatest oli Bamutist pärit pikk sihvakas sinisilmne blond mees, kelle hüüdnimi oli "estonets".[3]

Šamil teadis hästi Soome Talvesõja ja ka Eesti ajalugu. Isegi seda teadis, et oleme kaotanud Petserimaa. Ta jättis sellise hakkaja, motiveeritud ja lõbusa kuti mulje."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]