Ülo Vinter

Ülo Vinter (3. jaanuar 1924 Tallinn – 2. juuli 2000 Käsmu) oli eesti helilooja.

Ta lõpetas 1951 Tallinna Muusikakooli muusikateooria erialal ja 1956 Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal Villem Kapi õpilasena. 1956–69 oli ta Eesti Raadio muusikatoimetaja ja 1969–86 Eesti Telefilmi muusikatoimetaja.

Looming

Vinter oli eelkõige muusikalavateoste helilooja. Väga tuntud on tema "Laul Põhjamaast" muusikalist "Pipi Pikksukk". Muusikal sündis koostöös helilooja Ülo Raudmäega.

Vinteri teise tuntud muusikali "Suvitajad" põhjal valmis telefilm "Siin me oleme!", mis tegi kuulsaks laulu "Kui on meri hülgehall".

Vinter on kirjutanud ka filmimuusikat: Sulev Nõmmiku lavastatud filmidele "Mehed ei nuta", "Noor pensionär" ja "Siin me oleme!".

Kõige enam on Vinter loonud muusikat Oskar Lutsu "Kevadele": balleti "Kevade" (1967), muusikali "Kevade" (1991) ja muusika filmile "Kevad südames" (1985).

Instrumentaal- ja kooriteosed

• 1954 "Kolm pala viiulile ja klaverile"
• 1954 "Klaverisonaat"
• 1955 kantaat "Kevadele" segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Juhan Sütiste)
• 1956 "Sümfoniett"
• 1959 "Suvepoeem" sümfooniaorkestrile
• 1961 sümfooniline süit "Paunvere" Orkestripartiid Eesti Muusikafondis
• 1979 "5 laulu häälele ja klaverile" (K. Kangur)
• 1983 "Kevade", lavaline kantaat (Heino Kaljuste) lastekoorile vahelugemistega (26')

Koorilaulud

• "Esimene lumi" sõnad Sergei Jessenin, eestikeelne tekst August Sang
• "Kellad" sõnad Ülo Vinter, Heino Kaljuste
• "Laul Põhjamaast" sõnad Enn Vetemaa

Ballett

• 1967 ballett "Kevade" (Ida Urbeli libreto Oskar Lutsu järgi)

Muusikalid

• 1965 "Terekest kah!", estraadietendus (tekst Juhan Saar ja Hardi Tiidus)
• 1967 "Oi-oi-oi-oi oinalugu", muusikaline rahvatükk (Ardi Liivese libreto)
• 1969 muusikali "Oli kevad, suvi, sügis" (Juhan Saare libreto August Gailiti "Toomas Nipernaadi" järgi)
• 1969 muusikal "Pipi Pikksukk" (koos Ülo Raudmäega, Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaa libreto Astrid Lindgreni järgi)
• 1972 muusikal "Neli musketäri" (koos Ülo Raudmäega) (Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaa libreto Alexandre Dumas' järgi)
• 1977 muusikal "Suvitajad" (Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaa libreto Juhan Smuuli järgi)
• 1991 muusikal "Kevade" (Sulev Nõmmiku libreto Oskar Lutsu järgi)

Filmimuusika

• "Mehed ei nuta" (tuntuim laul "Ei meelest läe mul iial")
• "Noor pensionär"
• "Siin me oleme!" (tuntuim laul "Majake mere ääres")
• "Kevad südames"

Telelavastused

• "Kessu", autor Robert Vaidlo, muusika
• "Väike nõid", autor Ottfried Preussler, muusika

Laulikud, noodid

• "Lastelaule", 40-leheküljeline suures formaadis ja pehmes köites laulik ISBN 9985-78-301-8
• "Kellad" naiskoorile, sõnad Ülo Vinter, Heino Kaljuste (Muusika, 1997)
• "Kellad" segakoorile klaverisaatega, sõnad Ülo Vinter, Heino Kaljuste (Muusika, 1997)
• "Noorte meremeeste laulud" seadnud Peeter Perens, tekst Enn Vetemaa (Muusika, 2000)
• "Helisev päev", laulud kodust ja kodumaast naiskoorile (Muusika, 1997)
• "Jõuluaeg", laule naiskoorile (Muusika, 2000)
• "Laule lastekoorile klaverisaatega", koostajad Aarne Saluveer ja Ly Bremraud (Muusika, 2000)

Isiklikku

Tema tütar on Ylle Rajasaar.

Ülo Vinter oli abielus Saima Vinteriga, nende kasutütar on Merike Oja, lapselapsed arhitektuuriajaloolane Urmas Oja ja prantsuse filoloog Anneli Oja.

Välislingid

• Postmark Ülo Vinter 100
• Tänapäeva Pipi "rebib kildu" ja ratsutab pärishobusega / Maili Kangur 14.12.2006 Eesti Päevaleht