Väljajoon

Väljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste. Väljajooned on mõeldavad või joonestatud jooned (üldiselt kõverjooned), mis näitlikustavad jõudu, mida väli avaldab proovikehale. Väljajoone puutuja määrab jõu mõjumise sihi puutepunktis. Väljajoonte tihedus näitab välja tugevust.

Proovikehaks nimetatakse väljade kirjeldamisel idealiseeritud keha, mis ise ei mõjuta uuritavat välja.

Näiteid

• Gravitatsioonivälja jõujooned näitlikustavad raskusjõu mõju proovimassile. Maa gravitatsiooniväljas on need väljajooned praktiliselt vertikaalsed paralleelsirged. Neid teeb nähtavaks näiteks nöörlood.
• Elektrivälja jõujooned näitavad, kuidas Coulomb’i jõud mõjutab elektrilist proovilaengut. Väljajooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul (või siis suunduvad mõlemal juhul lõpmatusse). Väljajoonte suund ühtib positiivse proovilaengule mõjuva jõu suunaga.

Magnetväli vardakujulise püsimagneti lähedal. Rauaviilmed paberil joonduvad vastavalt väljajoontele

• Magnetvälja jõujooned näitlikustavad magnetpoolustele mõjuvat jõudu. Väljajooni kujutatakse nii, et jooned algavad magneti põhjapooluselt ja lõpevad lõunapoolusel. Tegelikult ei ole magnetvälja jõujoontel algust ega lõppu, nad on kas kinnised kõverad (näiteks sulguvad läbi püsimagneti) või siis suunduvad lõpmatusse. Väljajoone suund ühtib kompassinõela põhjapooluse suunaga.

Omadused

• Väljatugevus (täpsemalt selle absoluutväärtus) on võrdeline väljajoonte tihedusega ruumis.
• Iga ruumipunkti saab läbida ainult üks väljajoon. Mitme mõjuva välja korral moodustavad nad uue välja, mille jõujooned näitavad resulteeriva jõu suunda.
• Allikvälja (näiteks elektrilaengu välja või gravitatsioonivälja) jõujooned algavad ühest punktist või lõpevad ühes punktis.
• Pöörisvälja (näiteks magnetvälja muutumisest põhjustatud elektrivälja või magnetvälja enda) jõujooned on kinnised, neil pole punkti, mida pidada alguseks või lõpuks.
• Kui väljajooned on kindlas ruumiosas sirged, paralleelsed ja ühtlase tihedusega, nimetatakse välja homogeenseks.
• Kui väljajoonte kulg ja tihedus ajas ei muutu, siis on tegemist statsionaarse väljaga.