Virelai

Allikas: Vikipeedia

Virelai [vi.ʁə.lɛ] on üks 14. ja 15. sajandi Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud fikseeritud vormidest[1][2].

Virelai ei pruugi olla prantsuse algupära, sest vorm varieerub ka prantsuse luule piirides üsna palju ja sarnaseid luulevorme leiab kõikjalt keskaja Euroopast: araabia muwaxaha ja zadžaal, Galiitsia cantiga, Itaalia lauda ja ballata jne[3]. Sõna algupära on teadmata, kuid on oletatud, et see võib olla seotud vanaprantsuse sõnaga virer 'pöörama'[4][5].

Vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Guillaume de Machaut virelai "Douce dame jolie" MIDI rendering

Reeglipärane virelai koosnes kolmest salmist ja refräänist nende eel ja järel. Iga salm koosnes kolmest osast, esimesel kahel sama riimiskeem ning viimase riimiskeem ühtis refrääni omaga:

A bba A bba A bba A või rohkem lahti kirjutatuna AB cd cd ab AB cd cd ab AB jne

Samamoodi oli virelai muusikas kolmandal osal sama meloodia mis refräänil, kahel esimesel osal aga erinev[6].

Näiteks Guillaume de Machaut' laul "Douce dame jolie" on virelai:

Douce dame jolie,
Pour dieu ne pensés mie
Que nulle ait signorie
Seur moy fors vous seulement. (refrään)
Qu'adès sans tricherie
Chierie
Vous ay et humblement
Tous les jours de ma vie
Servie
Sans villain pensement.
Helas! et je mendie
D'esperance et d'aïe;
Dont ma joie est fenie,
Se pité ne vous en prent. (kolmeosaline salm, mille viimane osa järgib refrääni skeemi)
Douce dame jolie,
Pour dieu ne pensés mie
Que nulle ait signorie
Seur moy fors vous seulement. (refrään)

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika järgi võib virelai ajaliselt jagada kolme etappi.

Varane virelai[muuda | muuda lähteteksti]

14. sajandi alguse virelai'd olid ühehäälsed süllaabilised lihtsa rütmiga meloodiad. Guillaume de Machaut kirjutas enamiku oma virelai'dest monofoonilises stiilis. Ise nimetas ta neid chansons balladées.

Polüfooniline virelai[muuda | muuda lähteteksti]

14. sajandi teisel poolel hakati virelai tekste viisistama mitmehäälsetena. Kompositsioonid võisid olla väga pikad, kuid neid iseloomustas sageli kergemeelne meelelahutusliku loomuga tekst. 14. sajandi lõpu heliloojad nagu Jean Vaillant, Solage, Jacob de Senleches jt põimisid oma virelai'desse linnulaulu ja muude loodushäälte muusikalisi imitatsioone ja otsustades säilinud allikmaterjali hulga järgi olid need laulud väga populaarsed.

15. sajandi virelai[muuda | muuda lähteteksti]

15. sajandi esimesel poolel vajus virelai žanrina natukeseks ajaks unustusse, kuid see naasis sajandi lõpus uuel kujul. 15. sajandil komponeeritud virelai on vaid ühe salmiga ja see oli vorm, milles kirjutatai mõned kõige populaarsemad laulud 15. sajandi lõpul, kuid see oli peaaegu täiesti minetanud need muusikalised ja luule stiilijooned, mis olid iseloomulikud 14. sajandi virelai'le. Heliloojad nagu Antoine Busnois ja Jean d'Ockeghem kirjutasid virelai'sid, mille salmi kahele esimesele reale kirjutatud muusika on keerukas ja võib refräänist põhjalikult erineda, sageli oli see loodud ka refräänist erinevas meetrumis. Nii võimaldas virelai huvitavamat varieerimist kui näiteks rondeau. Hilist virelai'd on nimetatud ka bergerette'iks.[7]

Näiteks Ockeghemi virelai "Ma bouche rit" (umbes 1475) on äratuntava A bba A struktuuriga:

Ma bouche rit et ma pensée pleure,
Mon oeil s’esjoye et mon cueur mauldit l’eure
Qu’il eut le bien qui sa santé deschasse
Et le plaisir que la mort me pourchasse
Sans resconfort qui m’aide ne sequeure. (refrään)
Ha, cueur pervers, faulsaire et mensonger,
Dictes comment avez osé songer
Que de faulser ce que m’avez promis.
Puis qu’en ce point vous vous voulez venger,
Pensez bien tost de ma vie abreger;
Vivre ne puis au point ou m’avez mis.
Vostre rigueur veult doncques que je meure,
Mais Pitié veult que vivant je demeure;
Ainsi meurs vif et en vivant trespasse,
Mais pour celer le mal qui ne se passe
Et pour couvrir le dueil ou je labeure, (kolmeosaline salm, mille viimane osa järgib refrääni skeemi)
Ma bouche rit ... (refrään)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. W. Apel. Harvard Dictionary of Music. Harvard University Press, 1969
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2020. Vaadatud 18. märtsil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. https://www.britannica.com/art/virelai
  4. https://musicterms.artopium.com/v/Virelai.htm[alaline kõdulink]
  5. https://fr.wiktionary.org/wiki/virelai
  6. https://www.britannica.com/art/virelai
  7. https://www.britannica.com/art/virelai