Villu Kõve

Allikas: Vikipeedia

Villu Kõve (sündinud 26. augustil 1971 Orissaares) on eesti jurist (advokaat ja kohtunik), aastast 2019 Riigikohtu esimees.

Riigikohtus töötab Villu Kõve alates 2002. aastast, kus ta kuni 2019. aasta jaanuarini oli tsiviilkolleegiumi kohtunik ning pikka aega ka kolleegiumi esimees.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Õigusloomealane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Villu Kõve on juhtinud äriseadustiku, võlaõigusseaduse, kommertspandiseaduse, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamist, olnud töögrupi liige muuhulgas asjaõigusseaduse, kinnistusraamatuseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, täitemenetluse seadustiku, esimese investeerimisfondide seaduse, rahvusvahelise eraõiguse seaduse, väärtpaberite keskregistri seaduse, varem kehtinud telekommunikatsiooniseaduse ja postiseaduse väljatöötamisel. Koostanud arvamusi ja teinud ekspertiise muudele eelnõudele.

Pedagoogiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

On olnud õppejõud eraõiguse valdkonnas Õigusinstituudis[viide?], Kõrgemas Kommertskoolis[viide?] ja Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis[viide?]. Pidanud alates 1993. aastast loenguid ja seminare seaduste ja kohtupraktika tutvustamiseks.[viide?]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2002 Justiitsministeeriumi tänukiri abi eest õigusreformi teostamisel
  • 2003 valiti Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja poolt asjaõigusseaduse loomisel osalemise eest nn Kinnisvara Guruks
  • 2005 Valgetähe IV klassi teenetemärk
  • 2013 Kohtunike Koolitusnõukogu parim koolitaja
  • 2019 Notarite Koja teenetemärk

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Die Forderungsabtretung, insbesondere zur Kreditsicherung, in ausländischen Rechtsordnungen” (kaasautor; väljaandjad W. Hadding, U. Schneider). 1999, Berlin.
  • Applicable Law in the Light of Modern Law of Obligations and Bases for the Preparation of the Law of Obligations Act. Juridica International 2001.
  • Lepingu ühepoolse lõpetamisega seotud küsimused võlaõigusseaduses. Juridica 2003 nr 4. Võlaõigus I. Üldosa (kaasautor). 2004, Tallinn.
  • Võlaõigusseadus I-III. Kommenteeritud väljaanne. (kaaskoostaja, kaasautor). 2006-2009,Tallinn.
  • Development of Estonian contract and company law in the context of the harmonized EU law I: EFT project: New lex mercatoria and codification of global commercial law: theoretical problems and legal practice in the context of development of Estonian commercial law (kaasautor). 2007, Tartu.
  • Internationaler Rechtsverkehr in Zivil- und Handelssachen Loseblatt-Handbuch mit Texten, Kommentierungen und Länderberichten. Länderbericht Estland (kaasautor). 2007, C.H.Beck.
  • Liability for GMO. EU Study on Liability for GMOs. Estonia, report (kaasautor). 2007.
  • DCFR and Estonian Law of Obligations Act. Juridica International 2008, lk 199–208.
  • Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne (kaaskoostaja, kaasautor). 2010, Tallinn.
  • Die Einführung des Trennungsprinzips und des Abstraktions-prinzips im estnischen Sachenrecht. 2012, Kiel Journal of East European Law.
  • Tsiviilõiguse üldosa (kaaskoostaja, kaasautor). 2012, Tallinn.
  • Asjaõigusseadus I ja II. Kommenteeritud väljaanne. 2012-2014, Tallinn.
  • Der wahrheitsbegriff im estnischen Ziviliprozess (kaasautor), 2015 Osteuropa Recht.
  • Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne (kaaskoostaja, kaasautor), 2016, Tallinn.
  • Tsiviilkohtumenetluse seadustik I-III Kommenteeritud väljaanne (kaaskoostaja, kaasautor),2017-2018, Tallinn.
  • Ühinguõiguse revisjon. Analüüs-kontseptsioon (kaasautor), 2018.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2016. Vaadatud 12. märtsil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. CV Riigikohtu veebilehel

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]