Vidriži vald

Vidriži vald
läti Vidrižu pagasts
Pindala: 102,6 km²
Elanikke: 1235 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 12,0 in/km²
Keskus: Gravas

Leon Paegle muuseum

Vidriži vald (läti keeles Vidrižu pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Limbaži ja Skulte vallaga, Saulkrasti piirkonna Sēja vallaga ning Sigulda piirkonna Lēdurga ja Krimulda vallaga.

Valla pindala on 103 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1431 inimest. Valla keskus on Gravase küla, vallavanem on Ilmārs Tauriņš.

Ajalugu

Aastal 1935 oli Vidriži valla pindala 108,2 km². 1945 moodustati valla aladel Vidriži ja Gravase külanõukogu, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Vidriži külanõukoguga likvideeritav Gravase külanõukogu, aga aastal 1962 Bīriņi külanõukogu. Aastal 1971 arvati Skulte sovhoosi maad Skulte külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Vidriži vald Limbaži piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Vidriži mõisa kabel ja selle väravad ning kaks vapireljeefi kabelis, Bīriņi mõisa hoonetekompleks (park, häärber ja kolme toa laed), helilooja Emilis Melngailise maja ja Kaniņi linnamägi. Vidriži mõisa häärberi fassaadi vapireljeef, Bīriņi mõisa kabelis asuv Mellinite hauatähis, hiiepaik Kaķi lohukivi, Rijnieki Rootsi kalmistu, Jumalaküngas (ka Jaaniküngas või Ohvriküngas) ja Upeslejase muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Laļļi muinaskalmed ehk Rahumägi ja Unkšase muinaskalmed.

Loodus

Valda jääb 18,5 hektari suurune Bīriņi järv, lisaks veel Melderi (2 ha), Vidriži (1,5 ha) ja Igate (0,5 ha) veskijärved. Valla tähtsamad jõed on Aģe ja Ķīšupe jõgi. Soodest asuvad seal osaliselt Lauga soo (vallas 500 hektarit), osaliselt kuivendatud Pēterupe soo (vallas 200 hektarit), Nozari-Igate soo (vallas 10 hektarit) ja Aijaži soo (vallas 5 hektarit).

Looduskaitse all on Igate vaher, Igate pärn, Igate tammed, Slūži nuka tamm, Aģe tamm, Megari pärn, Vidriži Topeltjalakas, Vidriži viirpuu, Ganītese künnapuud, Ganītese Kolme Isa Lepingu tamm, Upeslejase tammed, Baldoņi tamm, Austriņi vaher, Austriņi tammed, Līči tammed, Līči kadakad, Lauči õunapuu, Barauskase künnapuu, Barauskase tamm, Barauskase pärn, Pemmase tammed, Lauči tammed, Kārklandži tamm, Kārklandži Vana tamm, Kārklandži pärnad, Bīriņi must mänd, Bīriņi hobukastan, Bīriņi kooli tamm, Bīriņi allee tammed, Bīriņi allee pärn, Bīriņi pargi paju, Bīriņi pargi remmelgas, Bīriņi pargi tamm, Bīriņi pargi pärnad, Kahetüveline pärn, Sleikase Vana tamm, Sleikase Uus tamm, Armastuse tamm, Kapeņi pärn, Dore tamm, Millase tammed, Putniņi tamm ja Kaķi tamm. Valla idaosa asub osaliselt Lauga soo hoiualal, põhjaosa aga Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 10 valgevenelast, 6 ukrainlast, 7 poolakat ja 2 leedulast.

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv
Bīriņi	vidējciems	150 (2022)
Gravas	mazciems	40 (2022)
Grūbas	skrajciems
Igate	mazciems	32 (2013)
Vidriži	vidējciems	272 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.

• 
  Bīriņi järv
• 
  Emils Melngailise majamuuseum

Välislingid

 Vidriži vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis