Vesse

Allikas: Vikipeedia

Vesse (suri veebruaris 1344) oli saarlaste juht Jüriöö ülestõusu ajal 1344. aasta alguses Saksa orduga peetud lahingus.

Liivimaa ordu ja Saare-Lääne piiskopi valduses[1] olnud Saaremaal algas ülestõus hiljemalt 1343. aasta juulis.[2][3] Mässajad tapsid saarel olnud sakslased ja said enda kätte Pöide linnuse.[4] 1344. aasta veebruaris jõudis Saaremaale Saksa ordu vägi, mis asus ründama ülestõusnute linnust ja lõpuks vallutas selle. Marburgi Wigandi kroonika teatab, et "enne seda olid saarlased valinud endale oma soost kuninga, nimega Wesse, kes sealsamas vangi võeti ja kõvasti kinniseotuna küünarnukke pidi üles poodi".[5] Hiljem on Sulev Vahtre arvanud, et kroonikas kasutatud sõna osutab hoopis jalgupidi ülespoomisele ja seda seisukohta jagab ka Ain Mäesalu. Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika kohaselt poodi ta piiramismasina külge koos jalgade väljaväänamisega. Mõnikord on sellest aru saadud nii, et jalad väänati välja enne poomist, Ain Mäesalu hinnangul toimus aga protsess tõenäoliselt nii, et Vesse seoti jalgupidi alla tõmmatud piiramismasina lingu otsa, mis seejärel lahti lasti. Nii võisid tal järsu ülestõmbe mõjul liigesed lahti tulla. Mäesalu arvates oli eesmärgiks Vesse hukata hoiatusena ja piinarikkalt.[6] Vesse surmaga Saaremaa ülestõus siiski veel ei lõppenud,[7] see suruti maha 1345. aasta alguses uue ordu sõjakäigu tulemusena.[8]

Vesse järgi on nimetatud Tallinna Vesse tänav.[9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sulev Vahtre (1980). Jüriöö [1343. aasta ülestõus]. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 79
  2. Enn Tarvel (2005). Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal[alaline kõdulink], Tuna, nr 2
  3. Sulev Vahtre (2006). Jaagupipäeva asjus. Tuna, nr 1
  4. Sulev Vahtre 1980, lk 82–83
  5. Sulev Vahtre 1980, lk 85
  6. Ain Mäesalu (2006). [Eesti lugu: EESTI LUGU 105. Heitemasinad. Vikerraadio
  7. Sulev Vahtre 1980, lk 86
  8. Sulev Vahtre 1980, lk 86–87
  9. Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, lk. 302.