Veritsev Kansas

Veritsev Kansas (inglise Bleeding Kansas) oli aastatel 1854–1858 Kansase osariigis toimunud vägivallatsemine.

1827 hakkasid valged asustama peamiselt preeriatasandikega kaetud Kansast. Esmalt saabusid sinna elama lõunameelsed Missourist, Arkansasest jm, hiljem asus Uus-Inglismaa Emigrantide Abistamise Ühing korraldama põhjaosariikide elanike rännet Kansasesse, viimastele anti kaasa vintpüssid. Põhjameelsete tugipunktideks said Topeka ja Lawrence.

Asustamise põhjuseks oli juba 1820. aastal USA kongressis sõlmitud leping nimega Missouri kompromiss, mille põhjal oli orjandus USA-s lubatud vaid lõuna pool 36º30' laiuskraadi ja erandina põhja pool seda piiri üksnes Missouri osariigis. 1854. aastal vastu võetud Kansase-Nebraska akt sisuliselt tühistas Missouri kompromissi, jättes orjuse lubatavuse nende territooriumide valge elanikkonna otsustada. Nebraska asus liiga sügaval põhjas, et seal orjajõudu tasunuks kasutada, kuid Kansases algas meeleheitlik võitlus hääletajate arvu eest. Tekkis leppimatu vastuseis, millel oli palju muidki põhjuseid orjandusse suhtumise kõrval.

Et põhjaosariiklastest elanike hulk hakkas Kansases ületama lõunameelsete oma, siirdusid paljud relvastatud missourilased 1854 ja 1855 Kansasesse lõuna mehi etteotsa valima, ning lõunameelsed võitsidki valimised. Taoline teise osariiki valima minek oli toona võimalik. 1856 kolisid lõunalased oma pealinna Lecomptoni – Lawrence’ist vaid 19 km kaugusele.

Relvastatud terrori algatasid lõunameelsed. Nad ründasid 1856 Lawrence'i, põletasid seal maha hotelli ja trükikojad ning viisid ära relvad. Hukkus üks Lawrence'i elanik. Vastuseks asus John Brown oma salgaga panema toime lõunameelsete tapmisi, keda tiriti kodudest välja ja tapeti mõõgahoopidega. Viimaseks vägivallatsemiseks jäi Marais des Cygnes’ jõe veretöö 1858. aasta aprillis, mil Missourist tulnud lõuna rühm Border Ruffians tappis viis põhjameelset meest.

Kokku hukkus Veritseva Kansase sündmustes vähemalt 55 inimest.

1861 sai Kansasest põhjaosariikide hulka kuuluv osariik.