Vecate mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Vecate mõisast; Ate mõisa kohta vaata artiklit Ate mõis.

Vecate mõis (Läti)
Vecate mõis
Asendikaart
Vecate mõisa kõrvalhoone 2013. aastal
Vecate mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 55

Vecate mõis (saksa keeles Alt-Ottenhof, läti keeles Vecates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas. Praegu asub Lätis Valmiera piirkonnas Vecate vallas Vecates.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vecate mõis oli algselt riigimõis. Enne aastat 1640 oli mõis Axel Oxenstierna valduses, seejärel andis kuninganna Kristiina selle de la Barredele. Aastal 1744 andis Katariina II mõisa major Matvejevile, see müüs aga valduse Patkulitele. Edasi kuulus mõis aastast 1755 kuni võõrandamiseni 1920. aastal Sieverside suguvõsale.[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 1/2 adramaad, sellele allus 356 mees- ning 383 naishinge (osa neist olid Matīši kihelkonna hingekirjas).[2] Aastal 1757 oli adramaid 11 ja 1/4, aastal 1734 aga 8 ja 5/8. Aastal 1688 oli mõisa suurus koos Jaunate mõisaga 19 ja 1/2 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 12 ja 4/5, aastal 1881 aga 6 ja 30/80, lisaks veel 16 ja 60/80 adramaad mõisale kuuluvate talude koosseisus.[4]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa koosseisu kuulus samas kihelkonnas kaks karjamõisa: Jēkabi (Jacobshof) (nimetatud 1816. aastal) ja Kārļi (Karlsberg). Kaks aastal 1816 mainitud karjamõisa jäid Matīši kihelkonda: Karlshof ja Kahrkle.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa puidust härrastemajas tegutses aastani 1960 klubi. Tänapäeval on mõisakompleksist järel vaid peahoone varemed ja park.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 137
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 244.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 134
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 213.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Vecate mõis (läti keeles)