Vassili Beljajev

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib filmimehest; diplomaadi kohta vaata artiklit Vassili Beljajev (diplomaat)

Vassili Beljajev (vene keeles Василий Николаевич Беляев; 9. jaanuar 1903 Moskva19. mai 1967 Moskva) – Nõukogude Vene dokumentalist, paljude propagandafilmide režissöör ja operaator. Vene NFSV teeneline kunstnik (1964). Viiekordne Stalini preemia laureaat (1941, 1943, 1946, 1949, 1951) .

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vassili Beljajev sündis 9. jaanuaril 1903 (vkj 27. detsembril 1902) Moskvas teenistuja perekonnas. Pärast Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikooli (МУЖВЗ) lõpetamist 1919. aastal teenis ta aega Punaarmees[1] .

1922. aastast töötas filmitiitrite kunstnikuna filmistuudiotes Goskino ja Kultkino. 1923. aastast alates operaatori assistent stuudios Gosvojekino ning üks esimesi õppijaid Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli filmioperaatorite teaduskonnas. Pärast selle lõpetamist 1925. aastal töötas operaatorina Saraatovis asunud Proletkino stuudios.

Alates 1928. aastast töötas Beljajev kinokroonika operaatorina filmistuudio Lenfilm eelkäijas Sovkino (aastast 1932. aastast Leningradi kinokroonikastuudio). Aastast 1933 kuni jaanuarini 1942 töötas ta samas režissöör-operaatorina[1] .

II maailmasõja ajal teenis Beljajev NSVL merelaevastikus rindekroonika filmigrupi juhina. Alates juulist 1944 oli ta Musta mere laevastiku filmigrupi juht[1] .

1946. aasta märtsist 1964. aastani töötas üleliidulises kroonika-, dokumentaal- ja õppefilmide stuudios (ЦСДФ) režissöörina. Osalenud kinoperioodika, sealhulgas sarjade "Teadus ja tehnika", "Sojuzkinožurnal", "Nõukogude kunst", "NSV Liit täna" jms filmimisel.[1] .

NLKP liige 1941. aastast [2], NSV Liidu Kinematografistide Liidu liige1957. aastast.[1] .

Suri 19. mail 1967 Moskvas ja maeti Vostrjakovo kalmistule.

Valik filme[muuda | muuda lähteteksti]

Operaator[muuda | muuda lähteteksti]

Režissöör[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mongoolia (1935)
  • 100 aastat Kalevalat (1935)
  • Pidu tundras (1936)
  • Sotsialismi võidumarss (1936)
  • Pidu tundras (1937)
  • Mannerheimi liin (1940)
  • Rahva tahe (1940)
  • Eestimaa (1941)
  • Musta mere laevastiku mereväelased (Черноморцы) (1942)
  • Lahing Sevastoopoli pärast (1944)
  • Budapest (1945)
  • Berliini kohale on heisatud võidulipp (1945)
  • Võiduparaad (1945)
  • Rumeenia (1947)
  • Vladimir Ilitš Lenin (1948, ühtlasi ka stsenarist)
  • Uus Tšehhoslovakkia (1949)
  • Stalini 70. sünnipäeva tähistamine (1950)
  • Kohus Ameerika spiooni üle (1955)
  • Krimm (1958)
  • Canterbury arhipiiskop Moskvas (1961)
  • Brežnevi visiit Jugoslaaviasse (1962)
  • Kongo parlamendisaadikud NSV Liidus) (1963)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1940 - Punalipu orden filmi "Mannerheimi liin" eest (1940)
  • 1942 - Punatähe orden Musta mere laevastiku lahingutegevuse filmimise eest[3]
  • 1941 - Stalini preemia teine järk filmi "Mannerheimi liin" eest
  • 1943 Stalini preemia teise järk filmi "Musta mere laevastiku mereväelased" ("Черноморцы") eest
  • 1946 Stalini preemia teine järk filmi "Rahvatasujad" ("Народные мстители") eest
  • 1949 Stalini preemia esimene järk filmi "Vladimir Iljitš Lenin" eest
  • 1951 Stalini preemia teine järk filmi "Uus Tšehhoslovakkia" eest [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Василий Беляев. Оператор, режиссёр, сценарист, фронтовой кинооператор, художник-аниматор // Музей ЦСДФ
  2. 2,0 2,1 Кино. Энциклопедический словарь Юткевича 1987.
  3. "Беляев Василий Николаевич. Орден Красной Звезды". https://pamyat-naroda.ru/ (vene). Подвиг народа. 14. august 1942. Vaadatud 18.06.2020. {{cite web}}: välislink kohas |website= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]