Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest.
Analoogia põhjal nimetatakse vasallideks väikefeodaale teisteski feodaalsetes süsteemides.
Lääni andes sõlmisid senjöör ja läänimees läänilepingu, läänimees andis vasallivande. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajaduse korral laenu jms. Lään anti läänimehele eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks.
Senjööri ja vasalli suhted vasallilepingus ehk investituuris pandi paika vasalliteedi põhimõttete alusel.