Vanalinna asum

Allikas: Vikipeedia
Vanalinn
Pindala 1,1[1] km²
Elanikke 4906 (01.01.2017)[1]

Koordinaadid 59° 26′ N, 24° 45′ E
Õhuvaade Vanalinnale

Vanalinn on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kelmiküla, Kalamaja, Sadama, Südalinna, Tõnismäe ja Kassisaba asumiga. Vanalinna asumi pindala on 1,1 km2.[1]

Vanalinna asum moodustub kolmest suurest territooriumist. Asumi lääneosas asub 9 hektari suurune Toompea ning linnamüüriga ümbritsetud all-linn asub 30 hektari suurusel maa-alal. Mõlemad allasumid on ümbritsetud 79 hektari suuruse muldkindlustuste vööndiga, mis moodustab Vanalinna piiri. Enamik sellest muldkindlustuste vööndist on haljastuse all.[2]

Suur osa Vanalinna asumist kuulub Tallinna vanalinna muinsuskaitsevööndisse, mis loodi 1966. aastal. 1997. aastal kanti vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse.[2]

Vanalinnas tegutseb Vanalinna Selts, mis asutati 2010. aastal.[2]

Vanalinna asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Vanalinna asumis asuvad tänavad: Kaarli puiestee, Aia tänav, Falgi tee, Harju tänav, Inseneri tänav, Kanuti tänav, Komandandi tee, Mere puiestee, Nunne tänav, Põhja puiestee, Pärnu maantee, Rannamäe tee, Suur-Karja tänav, Suur-Kloostri tänav, Suur-Rannavärav, Suurtüki tänav, Toompea tänav, Toompuiestee, Uus tänav, Vabaduse väljak, Valli tänav, Vana-Viru tänav, Viru tänav, Viru väljak, Väike-Karja tänav, Väike-Rannavärav, Wismari tänav.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[1][3][4]
2017 4906
2016 4665
2015 4437
2014 4184
2013 3959
2012 3868
2011 3849

Vanalinna asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest kasvanud. Asumi elanikkond on võrdlemini noor: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 23–31% ja üle 68aastased 3–9%.[5]

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Vanalinna asumi territooriumile jääb mitu kooli: Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium, Püha Miikaeli Kolleegiumi Põhikool, Püha Miikaeli Kool, Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Toomkool, Kaarli Koguduse Lasteaed-Põhikool ja Püha Johannese Kool. Lisaks asuvad Vanalinnas Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri osakond, EKA Rakenduskunsti kolledž, EKA Restaureerimisteaduskond ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut.

Vanalinnas asuvad Eesti Lastekirjanduse Keskus, Patendiraamatukogu, kino Sõprus, Vene Kultuurikeskus ja Tallinna Õpetajate Maja. Asumisse jäävad mitu teatrit: Von Krahi teater, Nuku teater, Theatrum, Tallinna Linnateater ning Fine 5 Tantsuteater.

Vanalinnas asub hulgaliselt muuseume ja galeriisid, mille hulka kuuluvad näiteks Okupatsioonide muuseum, Tallinna Linnagalerii, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum jm.

Vaade Toompea lossile

Riigiasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Vanalinnas asuvad mitmed riigiasutused, millest olulisemad on Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Maaeluministeerium, Siseministeerium ning Kultuuriministeerium.

Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Vanalinnas asub kokku 17 kirikut: Kaarli kirik, Tallinna Jaani kirik, Eesti Kristlik Nelipühi kirik, Aleksander Nevski katedraal, Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Niguliste kirik, Tallinna Piiskoplik Toomkirik, Tallinna adventkirik, Püha Vaimu kirik, Tallinna Peeter-Pauli kirik, Tallinna Püha Katariina kirik, Tallinna Rooma Katoliku kirik, Tallinna apostliku õigeusu kirik, Tallinna Issanda Muutmise kirik, Tallinna Nikolai kirik, Oleviste kirik ning Ukraina Kreeka-Katoliku Kolme Käe Jumalaema Kirik Tallinnas.

Haljastus[muuda | muuda lähteteksti]

Vanalinna asum on osaliselt ümbritsetud haljasalade vööndiga, mille osaks on näiteks Hirvepark, Toompark, Rannavärava haljak jm. Toompargis asub Schnelli tiik.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

13.-14. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatavasti oli Toompea 12. sajandi lõpus eestlaste puitlinnus. Pärast seda, kui taanlased olid vallutanud 1219. aastal Tallinna, rajasid nad vana puitlinnuse koha peale uue (Taani linnus). Kivilinnus tekkis Toompeale pärast seda, kui Mõõgavendade ordu oli 1227. aastal vallutanud Tallinna.[2]

1229. aastal (teistel andmetel 1239.) saabusid Tallinna dominiiklased, kes lõid Toompeale kloostrihooned (Katariina klooster). Raekoja platsil asus algne raekoda hiljemalt 13. sajandi teisel poolel.[2]

Saksa ordu tagastas 1238. aastal Taanile Tallinna ja muud alad, mille Mõõgavendade ordu oli hõivanud. Toompeal valmis 1240. aastal paekivist kirik, mis kuulutati neitsi Maarjale pühitsetud toomkirikuks. Niguliste kiriku ehitamist alustati 13. sajandil ning samal sajandil on esmamainitud ka Oleviste kirikut. 1249. aastal asusid Suur-Kloostri ja Aia tänava kanti tsistertslased, kes rajasid sinna Mihkli kloostri.[2]

Esialgu kasutati Vanalinna kindlustamiseks puit- ja muldkindlustusi. Aastatel 1310–1320 liideti linnamüüriga Mihkli klooster, aastatel 1340–1355 ühendati müüriga Oleviste kiriku ümbrus ning Niguliste kiriku ja Katariina kloostri vaheline ala. 14. sajandil linna hoonestusala laienes ning sellel ajajärgul ehitati juurde 1,6 km linnamüüri. Samal sajandil sai Raekoja plats linna peaväljakuks ning Pikast tänavast sai peatänav. 14. sajandi lõpus keelati puithoonete ehitamine, sest kardeti tulekahju.[2]

15.–18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

15. sajandi esimesel poolel uuendati väga suur osa vanalinna hoonestusest. 15.–16. sajandil kujunes Tallinna vanalinn jõukaks kaubalinnaks. Keskajal oli all-linnas 325 krunti ja 5000 elanikku ning Toompeal 45 krunti ja 1000 elanikku. 1532. aastal rajati Kiek in de Köki ette 15-16 meetri kõrgune vallehitis. Tol ajal algas linna kindlustamine uusaegsete kaitseehitistega. 1538. aastal rajati Karjavärava ette Karja vallivärav, mille kindlustamiseks ehitati Luhrenburgi suurtükitorn.[2]

Pärast Vene-Liivi sõda ehitati vanalinnas vähe, tolle perioodi olulisemad rajatised olid Riigisaalihoone, Mustpeade vennaskonna maja ja vaekoda. Aastatel 1671–1710 rajati võimas muldkindlustusvöönd. Pärast 1684. aasta tulekahju toimus peamine elamuehitus Toompeal.[2]

Pärast Põhjasõda vähenes vanalinna elanike arv tunduvalt, paljud hooned jäid aastakümneteks tühjalt seisma. 18. sajandi esimesel poolel kehtestatud kivimajade ehitamise keeld pidurdas vanalinna taastamist. 1732. aastal muudeti Mihkli klooster Issanda Muutmise kirikuks. 1792. aastal rajati Stenbocki maja.[2]

19.–21. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi esimese poole ehitised on ehitatud valdavalt klassitsistlikus stiilis. 1810. aastal sai kohustuslikuks tüüpfassaadide järgimine ehitamisel. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli valdav osa Tallinna poliitilisest, majanduslikust, religioossest jm elust koondunud vanalinna aladele.[2]

Venemaa lüüasaamine Krimmi sõjas tõi kaasa suuri muutusi ning Tallinna vanalinna tähtsus hakkas pärast seda järk-järgult vähenema. 19. sajandi teisel poolel kustutati Tallinn kindluste nimekirjast. Tol perioodil ehitati hulgaliselt uusi hooneid, rajati uusi teid, turge jne. Muldkindlustuse välisservale rajati Mere puiestee, Toompuiestee, Kaarli puiestee ja Põhja puiestee. Osa muldkindlustuste vööndist tasandati ning sinna asemele rajati uut haljastust (Hirvepark, Lindamägi, Harjumägi). 1870. aastal sai linn raudteeühenduse.[2]

Nendesse vanalinna piirkondadesse, mis said 1944. aasta märtsipommitamises kannatada, on ehitatud nii vanu stiile matkivaid kui ka stalinistlikus stiilis hooneid (nt kino Sõprus, Kirjanike maja jm). Harju tänava varemed jäid rahva soovil hoonestamata.[2]

Asumi piirid pandi Vanalinnas paika 1991. aastal ning need kehtestati 1993. aastal.[6]

2009. aastal toimus Vabaduse väljaku täielik rekonstrueerimine ning avati Vabadussõja võidusammas.[2]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
  6. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nerman, Leho Lõhmus. "Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed". Tallinn 2013. Lk 17

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]