Valter Külvet

Allikas: Vikipeedia

Valter Külvet (19. veebruar 1964 Õisu, Viljandimaa2. juuli 1998 Mäksa vald) oli eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja).

Aastal 1982 lõpetas ta Abja Keskkooli, hiljem 1995. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Spordiga hakkas tegelema ta isa juhendusel, aastast 1982 oli Fred Kudu treenitav. Juba 14-aastaselt tuli ta NSV Liidu noortemeistriks kaheksavõistluses.

Ta langes 1998. aasta 2. juulil Emajõe ääres Vjatšeslav Naumotškini ja Genrihh Sarkisjani korraldatud röövmõrva ohvriks.

Saavutused ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1981 Rootsi-Eesti maavõistlustel esikoht kümnevõistluses
  • 1983 Euroopa juunioride meister
  • 1985 universiaadi hõbe
  • 1987 NSV Liidu meister

Valter Külvet oli Eesti meister kümnevõistluses 1981., 1994. ja 1995. ning ka kettaheites 1986. ja 1991. aastal. Ta kuulus ka Eesti meisternelikusse 4x100 m teatejooksus aastatel 1985–1988.

Külveti isiklik rekord kümnevõistluses oli 3. juulil 1988 aastal Minskis saavutatud 8506 punkti (alade kaupa: (100 m jooks 11,05, kaugus 7.35, kuul 15.78, kõrgus 2.00, 400 m jooks 48,08, 110 m tõkkejooks 14,55, ketas 52.04, teivas 4.60, oda 61.72, 1500 m 4.15,93). See oli maailma hooaja teine tulemus prantslase Christian Plaziat' (8512 punkti) järel. Tulemus püsis Eesti rekordina 1995. aasta maini, mil Erki Nool saavutas Götzises 8575 punkti. 2024. aasta seisuga oli Valter Külveti tulemus 8506 punkti eesti kõigi aegade edetabelis kuuendal kohal Erki Noole (8815), Karel Tilga (8681), Maicel Uibo (8604), Kristjan Rahnu (8526) ja Janek Õiglase (8624) järel. Külveti paremuselt teine tulemus oli 1987. aastal Tallinnas saavutatud 8332 punkti.

Oma ainsatel olümpiamängudel Sŏulis 1988. aastal kogus Külvet esimesel päeval 4037 punkti, teise päeva avaala 110 m tõkkejooksu aga pidi katkestama jalavigastuse tõttu. Katkestamisega olid lõppenud ka varasemad tiitlivõistlused – Euroopa meistrivõistlused 1986. ja maailmameistrivõistlused 1987. aastal.

Aastal 1992 oli Külvetil Barcelona olümpiamängudeks küll A-norm täidetud, kuid Eestit saadeti esindama siiski Nool ja Nazarov.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Vennaskond", Valter Külvetist rääkiv film aastast 1985

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]