Valijavalimine
Valijavalimine (inglise keeles gerrymandering) on üks valimispettuse viisidest, kus valimisringkondadega spetsiifilist viisi manipuleerides on võimalik anda ühele osapooltest ebaaus eelis, kui tegu on majoritaarse valimissüsteemiga, st. süsteemiga kus vähemusse jääv osapool jääb esindamata.
Valijavalimise läbiviimiseks on kaks peamist taktikat:
- vastaspoole toetajate hääletusvõime lahjendamine paljude valimisringkondade vahel;
- vastaspoole hääletusvõime koondamine ühte piirkonda, et vähendada nende häälte osakaalu teistes ringkondades.[1]
Illustratsioonil on (vasakul ülal) näide sellest, kuidas enamuserakond kasutab oma paremaid valimistulemusi selleks, et tagada vähemuserakonna valimiskaotus igas piirkonnas.
Lisaks soovitud valimistulemuste saavutamisele konkreetse partei jaoks võib valijate valimist kasutada ka teatud demograafiliste rühmade, näiteks etniliste, rassiliste, keeleliste, usuliste või klassirühmade aitamiseks või takistamiseks. Põhja-Iirimaal kasutati valijavalimist protestantlike unionistide enamuse tagamiseks.[2] Valijavalimist saab ennetades kasutades näiteks geneetilisi algoritme või K-keskmiste klasterdamist.[3]
Ingliskeelne mõiste gerrymandering on tuletatud Ameerika poliitiku Elbridge Gerry nimest, kes 1812. aastal kirjutas alla seaduseelnõule, millega loodi Bostonis valimisringkond, mida võrreldi salamandri kujuga.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "The ReDistricting Game", www.redistrictinggame.org (inglise), USCAnnenbergCenter, originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2016, vaadatud 10. veebruaril 2017
- ↑ Northern Ireland–National Identity and the Politics of Non-Participation: The Creation, Maintenance, and End to Catholic Subordination, originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2021, vaadatud 22. septembril 2020
- ↑ "Kohalike omavalitsusüksuste haldusterritooriumi piiritlemine ruumiliste optimeerimismeetoditega" (PDF), dspace.ut.ee, Tartu Ülikool, vaadatud 11. septembril 2023