Uła
|
See artikkel räägib asulast; jõe kohta vaata artiklit Uła jõgi |
| Uła | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
|
| |||||
| Elanikke | 679 (2018) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 55° 14′ N, 29° 14′ E | ||||
  | |||||
Uła, ka Vuła [Ula], valgevene keeles У́ла või Ву́ла, poola keeles Ułła, on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Biešankovičy rajoonis, Uła külanõukogu halduskeskus. Asub oblasti keskosas, Daugava ja Uła jõe ühinemiskohas. 1069 elanikku (2010).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest korda on Ułat mainitud Liivi sõja ajal, mil Daugava ääres asusid Uła kindlustatud koht ja sellest 35 kilomeetrit idas Uła asula. Aastal 1563 hakkas kuningas Zygmunt II August Daugava ja Uła jõe ühinemiskohta kindlust rajama, kuid juba aastast 1569 jäi kants tühjalt seisma. Kindluse juurde tekkinud asula hakkas aga kandma Uła linna nime. Aastal 1577 tehti kindluse juures olnud asula ametlikult aleviks, mis sai ka vapi. Kuningas Stefan Batory võttis kindluse taas kasutusele, rajades selle ümber kuue meetri kõrgused muldvallid, mis on praeguse ajani säilinud. Pärast sõda kaotas kindlus tähtsuse ja sattus eravaldusse.
Aastal 1648 sai Ułast linn ka ametlikult. Aastal 1669 ehitati Ułasse katoliku kirik. Venemaa koosseisu läks linn teisel Poola jagamisel aastal 1793. Linnast sai taas alev. Paljud elanikest töötasid lootsidena, kes juhtisid pargaseid ja lotjasid mööda jõge Riia linnani. Praegust katoliku kirikut ehitati aastail 1853–1864, õigeusu kirik valmis aastal 1896. Kuni 1917. aastani oli Uła Venemaa Keisririigi koosseisus, aastast 1924 Valgevene NSV osa. Aastal 2004 kaotas asula alevi õigused, aga 2009. aastal sai Ułast agrolinnake.
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
-
Uła katoliku kirik -
Uła õigeusu kirik
