Tõkkejooks
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Tõkkejooks on tegevus, kus joostakse ja selle käigus hüpatakse üle tõkete.[1] Tõkkejooks kuulub kergejõustiku alade hulka.[2] Nendes jooksudes on rida takistusi, mida tuntakse tõketena, on pandud täpselt mõõdetud vahemaade ja kõrgustega, mida iga sportlane peab läbima nendest üle joostes.[3] Tõketest mitte ülesaamisel, alt läbi minnes või meelega ümberlükkamisel on kohtunikel õigus sportlane võistluselt diskvalifitseerida. Tõketest ülesaamine või ümberlükkamine kogemata ei too sportlasele diskvalifitseerimist, kuid tõkked on ehitatud eesmärgiga teha nende ümberlükkamine kahjutoovaks.[3] Tõkkejooksud on samuti ka osa seitsme- ja kümnevõistlusest.[3]
Distantsid[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige tavalisem tõkkejooksu distants on 110 meetri jooks meestel ja 100 meetri jooks naistel. Lisaks on naistel ja meestel 400 meetri tõkkejooks. Need kolm distantsi on suveolümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kergejõustikus. Kaks lühemat distantsi (100 m ja 110 m) joostakse jooksuraja sirgetel. 400 meetri tõkkejooks joostakse terve staadioniring.[3]
Tõkete kõrgus ja kaugus[muuda | muuda lähteteksti]
Tõkkejooksus on 5 kõige tavalisemat kõrgust. Kõige kõrgem, 106,7 cm kõrgune, on kasutusel meeste tõkkejooksus. Kõrguselt teine 99,1 cm on kasutusel veteranide ehk meestel alla 50 aastat ja nooremate sportlaste seas. Keskmine kõrgus, milleks on 91,44 cm, on kasutusel meeste 400 m tõkkejooksus ja ka mõnes veteranide jooksus. Sellest järgmine on "naiste kõrgus" 83,8 cm, mida kasutatakse naiste 100 m tõkkejooksus. Madalaim tõke on 76,2 cm, mida kutsutakse "madalaks tõkkeks", seda kasutatakse naiste pikas tõkkejooksus ning paljudes noorte ja veteranide tõkkejooksudes.[4]
Meeste sprinditõkkejooksudes asub esimene tõke 13,72 m stardijoonest ja iga järgmise tõkke vahe on 9,14 m. Naiste sprinditõkkejooksudes on esimene tõke 13 m stardijoonest ja iga järgmise tõkke vahe on 8,5 m. Pikkades tõkkejooksudes (400 m), nii naistel kui ka meestel, on esimene tõkke 45 m stardijoonest ja iga järgmise tõkke vahe on 35 m.[5]
Selleks, et inimene saaks joosta tõkkejooksu korralikult, tuleb kõigepealt selgeks õppida õige jooksutehnika. Tähtis on, et jooksja oleks terve jooksu ajal oma taldadel, see tagab sujuva jooksu. Esimesele tõkkele lähenedes üritavad sportlased vältida väikseid jooksusamme. Jooksjad ründavad tõket 1,8–2,1 m kauguselt, olenevalt jooksja lähenemiskiirusest. Esimene jalg, mis läheb üle tõkke esimesena, on sirutatud, aga kergelt kõveras, et kand liiguks vaevu üle tõkke. Pärast õhkutõusu tõmmatakse teine jalg puusale hästi lähedale kõverasse. Eesmärk on lühendada õhus oldud aega nii palju kui võimalik.
Et tõke korralikult ületada, peab jooksja hoidma oma puusad tasakaalus. Pärast tõkke ületamist maandub esimene jalg ligikaudu 1 m ületatud tõkkest ettepoole. Teine jalg peab mööduma tõkkest nii lähedalt kui võimalik, et minna üle tõkke piisavalt kiiresti. Käe asend on tõkkejooksus väga tähtis. Sel ajal kui esimene jalg ületab tõket, peab vastaskäsi olema maaga paralleelne, et jooksja saaks säilitada tasakaalu. Tõkkesprindijooksudes sportlased kasutavad tavaliselt "kolme sammu tehnikat". See tähendab, et iga tõkke vahel teeb jooksja kolm sammu ja samal ajal säilitab oma kiiruse. On olemas ka "nelja sammu tehnika" ja "viie sammu tehnika". "Kolme sammu tehnika" ja "viie sammu tehnika" kasutamisel kasutab jooksja tõkke ületamisel alati ühte ja sama jalga. "Nelja sammu tehnika" korral ületab jooksja iga järgnevat tõket erineva jalaga.
Tõkkejooksu variante[muuda | muuda lähteteksti]
On olemas samuti teatetõkkejooksud, mida joostakse väga harva. Tavaliselt on need võistlustel, mis koosnevad täielikult teatejooksudest. Teatetõkkejooksudes jookseb neli tõkkejooksjat, kus iga järgnev sama võistkonna jooksja jookseb vastassuunas endale eelnevale jooksjale. Kõige tavalisemad teatetõkkejooksud on 4×110 m meestele ja 4×100 m naistele.[3] Teatetõkkejooksudel saab korraga joosta kuni neli võistkonda, kuna üks võistkond võtab enda alla kaks rada ja kergejõustikustaadionil on tavaliselt kaheksa rada. Esimene ja kolmas jooksja jooksevad samal rajal ühes suunas ning teine ja neljas jooksja jooksevad kõrval jooksurajal vastassuunas. Teatetõkkejooksus joostakse järjekorras ühest neljani. Teatejooksupulga kasutamise asemel peab iga järgnev jooksja ootama, kuni eelneva vahetuse jooksja on oma distantsi läbinud, alles siis võib järgmine oma jooksu alustada, seda jälgivad kindlad litsentsiga kohtunikud. Võistkond, mis alustab jooksu liiga vara, diskvalifitseeritakse. Kui jooksu alustatakse liiga hilja, siis toob see kahju võistkonna ajale, aga diskvalifitseerimist see kaasa ei too.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- 60 meetri tõkkejooks
- 80 meetri tõkkejooks
- 100 meetri tõkkejooks
- 110 meetri tõkkejooks
- 400 meetri tõkkejooks
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ McDonald, Craig (2004). "Hurdling Is Not Sprinting". In Jarver, Jess. The Hurdles, Contemporary Theory, Technique and Training. Track & Field News. pp. 12–52. ISBN 978-0-911521-67-2.
- ↑ Longden, Bruce (2004). "Towards Better Hurdling". In Jarver, Jess. The Hurdles, Contemporary Theory, Technique and Training. Track & Field News. pp. 52–55. ISBN 978-0911521672.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 https://web.archive.org/web/20160304055951/http://www.usatf.org/groups/officials/files/resources/rules/IAAF-Rule-Book-2012-2013.pdf IAAF Rule Book, lk 161–162.
- ↑ Trackinfo Hurdles 101
- ↑ The specifications for those variations are enumerated in the rule amendments for those divisions and are explained on this website.