Traakia (Rooma provints)

Traakia (kreeka: Θρᾴκη, Thrakē) on Kagu-Balkani piirkonna iidne nimi, maad asustasid traaklased.

Piirid[muuda | muuda lähteteksti]

Klassikalise Kreeka vaatepunktist hõlmas Traakia territooriumi Tessaaliast põhjas, millel polnud kindlaid piire, mõnikord Makedoonia ja Väike-Sküütia kaasamisega. Hiljem mõisteti Traakia territooriumi all territooriumit, mida piiras põhjas Doonau, idas Must meri, lõunas Makedoonia ja läänes Illüüria, laias laastus sama, mis Traakia kuningriigi territoorium, nagu see oli 5.-1. sajandil eKr.

Traakia kuningriigi annekteerimisega Rooma keisririiki keiser Claudiuse käsul aastal 46 pKr rajati Thracia (ladina: provincia Thracia, "Traakia provints", kreeka: ἐπαρχία Θρᾳκῶν, "Traaklaste eparhia") kui Rooma provints. Pärast 3. sajandi haldusreforme taandati Thracia Traakia diötseesi kuue väiksema provintsi territooriumile. Hiljem aga sisaldas keskaegne Bütsantsi Traakia teema ainult seda, mis täna on Ida-Traakia.

Printsipaadi ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Traakia Odrüüsi kuningriik sai Rooma klientkuningriigiks umbes aastal 20 eKr, kui Kreeka linnriigid Musta mere rannikul läksid Rooma kontrolli alla kui civitates foederatae (sisemise autonoomiaga "liitlaste" linnad). Pärast Traakia kuninga Roimetalkes III surma aastal 46 pKr ja edutut Rooma-vastast mässu annekteeriti kuningriik kui Rooma provints Traakia.

Uus provints hõlmas peale endiste odrüüsi maade ka Makedoonia provintsi kirdeosa, samuti Thásos, Samothrake ja Imbrose saared Egeuse meres. Põhjas külgnes Traakia Moesia Inferior provintsiga; algselt kulges provintsipiir joonel Haemus Monsist põhjas, sealhulgas Nicopolis ad Istrumi ja Marcianopolise linnad Traakias, kuid 2. sajandi lõpuks pKr nihutati piir lõunasse piki Haemust. Traakia Hersoneesose ala (nüüd Gelibolu poolsaar) jäeti kuberneri pädevusalast välja ja seda hallati keisri isiklike valduste osana. Provintsi esimene pealinn, kus asus Rooma kuberner, oli Herakleia Perintos. Traakia oli keisriprovints, mida esialgu juhtis prokuraator ja pärast umbes aastat 107/109 legatus Augusti pro praetore. Muidu säilitati vana Traakia kuningriigi sisestruktuur ja Rooma institutsioonid asendasid selle järk-järgult. Vanad hõimupõhised strategiai ("kindralkond"), mida juhtis strategos ("kindral"), säilitati kui peamised haldusüksused, kuid mõned külad rühmitati kokku - kōmarchiai ("külapealikud") või allutati naaberlinnadele (kaks Rooma kolooniat: colonia Claudia Aprensis ja colonia Flavia Pacis Deueltensium, ning mitu Kreeka linna, millest paljud asutas Trajanus), mis olid eraldatud. 1. sajandi keskpaigas oli strategiai arvuks 50, kuid linnade ja neile määratud maa järkjärguline laienemine vähendas nende arvu: 2. sajandi alguseks oli neid jäänud 14 ja umbes aastaks 136 kaotati need täielikult kui ametlikud haldusüksused.

Kuna tegemist oli siseprovintsiga, kaugel keisririigi piiridest, püsis Traakia rahulik ja jõukas kuni Kolmanda sajandi kriisini, kui seda korduvalt rüüstasid goodid Doonau tagant. Nendele rüüstajatele vastu astudes langes keiser Decius (valitses 249–251) Abrittuse lahingus aastal 251. Traakia kannatas eriti rängalt suures goodi piraatide retkes 268–270, ning alles 271. aastal suutis keiser Aurelianus (valitses 270–275) Balkani provintsid goodi röövretkede vastu mõneks ajaks kindlustada.

Üldiselt aitas Rooma keisrite provintsi- ja linnapoliitika koos mitme kreeka-tüüpi linna (linnriigi) rajamisega rohkem kaasa helleniseerimise edenemisele kui Traakia romaniseerimisele. Nii et Rooma antiikaja lõpuks oli romaniseerimise fenomen ainult Alam-Möösias, samal ajal kui Haemuse mägedest lõunas asunud Traakia oli peaaegu täielikult helleniseeritud.

Mis puudutab Traakia hajumist väljapoole piire (extra fines provinciae), epigraafiliste tõendite põhjal on teada paljude traaklaste (enamasti sõdurite) viibimine kogu Rooma keisririigis Süüriast ja Araabiast Britanniani.

Hilisantiik[muuda | muuda lähteteksti]

Diocletianuse (valitses 284–305) haldusreformide käigus jaotati Traakia territoorium neljaks väiksemaks provintsiks: Thracia, Haemimontus, Rodope ja Europa.

Uus Traakia provints koosnes vana provintsi loodeosast, s.o. Hebrose jõe ülemine org Haemuse ja Rodope vahel ning hõlmas Philippopolise (Traakias), millest sai 3. sajandi alguses provintsi pealinn. Provintsi juhtis kuberner tiitliga consularis.

Neli Traakia provintsi koos kahe Moesia Inferior provintsiga kuulusid Traakia diötseesi, mis omakorda kuulus Pretoriaanide idaprefektuuri. Sõjaliselt allus kogu piirkond magister militum per Thracias kontrollile.