Tetrarhia

Allikas: Vikipeedia
Tetrarhid. 1204. aastal Bütsantsist röövitud porfüürskulptuur

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule. Tavaliselt märgitakse selle sõnaga Rooma keisririigis Diocletianuse asutatud ja aastail 293313 kehtinud korraldust, kus kumbagi Rooma keisririigi osa (Ida ja Läänt) valitses ülemkeiser (augustus) ja temale alluv alamkeiser (caesar), keda on nimetatud ka abikeisriks.

Tetrarhia kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tetrarhia valitsusalad

Tetrarhia kujunes välja, kui keiser Diocletianus nimetas väejuht Maximianuse 285. aastal oma kaasvalitsejaks (augustus). 293. aastal nimetas ta Galeriuse ja Constantius I Chloruse abikeisriteks (caesar). Keisrite ja abikeisrite vahelisi sidemeid tugevdati ka abieludega. Galerius abiellus Diocletianuse tütre Galeria Valeriaga.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Impeerium jäi ametlikult ühtseks ning õigusakte anti välja iga nelja keisri nimel. Tegelikult kehtestas kogu impeeriumis kehtivaid edikte Diocletianus.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Goldsworthy, Adrian. How Rome Fell: Death of a Superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 161.