Terrorism

Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks.

Sõna terrorism on tuletatud ladinakeelsest sõnast terror ('ehmatus', 'hirm', 'füüsiline vägivald', 'õud') ning seda kasutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Siis mõisteti prantsuskeelse sõna terreur all revolutsioonivastases tegevuses kahtlustatavate suhtes vägivalla- ja repressiooniderohket korda, mille kehtestas Rahvapäästekomitee (Comité de salut public) aastail 1793–1794 ning mille käigus hukkus kuni 40 000 inimest.

Siiani ei ole olemas terrorismi ühest definitsiooni, käibel olevaid või piirkonniti aktsepteeritud variante on eri andmeil kahesaja ümber. Terrorismi defineerimise raskused on seotud eelkõige kolme asjaoluga: sõna erineva tähendusega ajaloo jooksul, külma sõja aegse käsitlemisega propagandasõjas ning riikide tahtmatusega saavutada üheselt mõistetav ja siduv õiguslik lahend ÜRO egiidi all.

Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrorismi all mõista ükskõik millist türanniat. Ka konventsionaalsete või valimatute (asümmeetriliste) relvadega mitteriiklike organisatsioonide või üksikisikute sooritatud vägivallaakti või sellega ähvardamist, mis külvab hirmu ja on suunatud eelkõige tsiviilisikute, aga ka infrastruktuuri vastu.

Terror tähendab riigi vägivalda oma kodanike suhtes (nt stalinism). Terrorism aga tähendab poliitiliste rühmituste, ususektide ja teiste mitteriiklike organisatsioonide ja ka üksikisikute toime pandud vägivalda tsiviilisikute vastu. Kui rühmitus võitleb sõduritega, on nad vabadusvõitlejad; kui tapmine on suunatud rahulike elanike vastu, on nad terroristid (nt pommivööga enesetapjad pühakojas, Iraagi sõjas ning järgnenud kodusõjas töömehi, naisi ja lapsi tapvad sissid).

Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on raske, sest konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt – huvidele vastavalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressiooni toimepanija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kui selle tulemusel kannatavad relvastamata tsiviilisikud.

Definitsioon

Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism.

Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivalda kasutades destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamisega.

Terror on idee, mida pole võimalik võita sõjaliste vahenditega. Seda näitavad ka terroriaktid, mille põhjused on ühiskonnas.

Terrorismi liigid

• Siseriiklik terrorism
• Rahvuslik terrorism (sama mis natsionalistlik või etniline terrorism)
• Usuline terrorism (sama mis religioosne terrorism)
• Paremäärmuslik terrorism (poliitiline)
• Vasakäärmuslik terrorism (poliitiline)
• Tuumaterrorism
• Bioloogiline terrorism 
• Keemiline terrorism
• Küberterrorism
• Sõjaline terrorism

Terrorismi ajaloost

Tänapäeva terrorismi peamisteks ideoloogilisteks allikateks tuleb pidada 18. sajandi suurt Prantsuse revolutsiooni ning 19. sajandi keskel Venemaal tegutsenud revolutsioonilisi ja anarhistlikke liikumisi, kes kasutasid oma ideede levitamiseks ja eesmärkide saavutamiseks terroristlikke meetodeid. Terrorismi areng enne Esimest maailmasõda Euroopas tõi kaasa sellise nähtuse nagu riikliku toetusega terrorism. 20. sajandiga kaasnes aga kõige mastaapsem terroriajastu bolševistliku Venemaa, kommunistliku Nõukogude Liidu, fašistliku Itaalia ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa kehtestatud totalitaarsete režiimide näol, mis hoidsid hirmus ja hukkasid teisitimõtlemise eest miljoneid inimesi.

Pärast Teist maailmasõda algas külm sõda ehk varjatud sõjategevus, sest avalik konflikt oleks võinud olla katastroofiliste tagajärgedega. Aastakümneid kestnud varjatud sõjategevuse ajal upitasid mõlemad vaenupooled võimule ja rahastasid mitmeid poliitilisi režiime ja liikumisi, valmistades ette tuhandeid iga masti partisane, vastupanuvõitlejaid, terroriste, separatiste, natsionaliste. Tihti kasutati ühiskondade destabiliseerimiseks palgamõrtsukate teenuseid. Samal ajal kasvas ühiskondades protestilaine ning rahulolematus, mis väljendus erinevate usuliidrite, apokalüptiliste prohvetite, usupuhastajate, sektide, paramilitaarsete organisatsioonide ning teiste tihti vägivaldseid meetodeid kasutavate rühmituste ja gruppide poolehoidjate ja liikmete arvu kasvus.

Kui kahe ideoloogia ja süsteemi aastakümneid kestnud vastasseis lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal, ennustati uue ja parema ning turvalisema, liberaalse demokraatia väärtuste ümber koonduva maailma teket. Siiski oli gigantide võitluse varjus ja osalt ka nende endi toetusel juba aastaid arenenud ja muteerunud uus oht – rahvusvaheline terrorism. Terrorism kui välispoliitiline vahend – riiklik sunniviisiline diplomaatia või riikide ja/või valitsuse ja teisitimõtlejate vaheline (varju)sõja liik – on tänapäeval maailmas pigem taandumas. Saabumas on aga globaalse terroristliku võrgustiku käsutuses olevate ning "püha" eesmärgi täitmisele programmeeritud organiseeritud vägivalla ajastu, kelle taga seisavad mitmesugused jõud.

Aastail 1980–2001 sooritati üle 4000 terroriakti, mille tagajärjel hukkus rohkem kui 6000 inimest. See arv kasvab pidevalt.  Samal ajal lähevad ekspertide hinnangud maailmas üha leviva vägivalla ja fundamentalismi põhjuste kohta lahku, nagu ka ÜRO liikmesriikide arvamused terrorismi definitsiooni suhtes. Vägivalda ja terrorismi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või religioossete eesmärkide saavutamiseks kasutavad ning oma tegevust globaalseks muuta üritavad jõud on saanud koondnimetuse globaalne terroristlik võrgustik.

Terrorismiga seotud kuriteod Eesti õigusaktides

Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui seaduses. Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina.

„: § 237. Terrorikuritegu

• (1) Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase,välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda. – karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse sundlõpetamisega.
• (3) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

§ 237-1. Terroristlik ühendus

• (1) Kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise eest, mille tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele, samuti sellise ühenduse loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise eest –karistatakse viie- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse sundlõpetamisega.

§ 237². Terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele

• (1) Käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemiseks väljaõppe korraldamise või isiku värbamise või muul viisil sellise kuriteo ettevalmistamise eest, samuti sellise kuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest –karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.

§ 237³. Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamine ning toetamine

• (1) Käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo, samuti terroristliku ühenduse või isiku, kelle tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele, rahastamise või muul viisil teadvalt toetamise, samuti vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks –karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.
• (3) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“

–

Terrorismiga seotud kuriteod Ameerika Ühendriikide õigusaktides

• USA PATRIOT Act

Vaata ka

• Terrorist
• Terroriaktide kronoloogia
• Terrorismi tõkestamine
• Piraatlus
• Kurjuse telg
• Terroriorganisatsioonide loend
• Ökoterrorism

Kirjandus

• John Pynchon Holms ja Tom Burke, "Terrorism: tänapäeva suurim oht vabadusele". Inglise keelest tõlkinud Hugo-Tanel Kaasik, Ersen, Tallinn 2002, 270 lk
• Karl K. Rebane, "Terrorism kui kiiresti süvenev globaalne probleem" – Akadeemia 2002, nr 1, lk 4–13
• Georg Elwert, "Arvatust ratsionaalsemad ja õppimisvõimelisemad. 11. septembri terroristid ja nende võrgustik". Saksa keelest tõlkinud Jaan Isotamm – samas, lk 14–33
• Karl K. Rebane, "Terrorism – tsivilisatsiooni tulevik?" – Akadeemia 2005, nr 6, lk 1175–87

Välislingid

• Citizendiumi artikkel
• 15. november 2015, STT/BNS, Euroopas viimastel aastatel korraldatud suuremad terrorirünnakud, postimees.ee