Tancrémont'i fort

Tancrémont'i fort (prantsuse keeles Fort de Tancrémont ja hollandi keeles Fort Tancrémont) on fort Belgia idaosas Liège'i provintsis Verviers' ringkonnas Theux' vallas Tancrémont'i asulast kirdes Banneux'st Pepinsterisse viiva maantee (RN666) ääres. Maantee läheb tänapäeval üle fordi loodepoolse välisosa nii, et fordi kaks abiosa (blokid B.O ja B.P.) jäävad teisele poole maanteed.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastatel kavatses Belgia rajada Esimese maailmasõja aegsete Liège'i kindluse sisemise ringi (2. ringi) nelja vana fordi asemele kuus uut. Neist jõuti enne Teist maailmasõda teha valmis neli forti, millest kõige suurem ja võimsam oli Ében-Émaeli fort ning kõige uuem oli kagupoolne Tancrémont'i fort.

Fort ehitati aastatel 1936–1938 Liège'i kindluse välimise ringi (1. ringi) lõunaossa (põhjaosa kaitses Ében-Émaeli fort). See oli Liège'i kindluse kõige väiksem fort.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Fort paiknes klindi peal, mille järsak jäi põhja poole. Fordi põhiosa moodustas viis lahinguplokki, millest maa peal olid ainult plokilaed:

plokk B.I, kergelt relvastatud peasissepääsuplokk, millel olid maa peal helgiheitja- ja vaatlus soomuskuplid (prantsuse keeles cloche)
plokk B.II, kus olid varjatud soomuskuplid 75-mm paarissuurtükkidega
plokk B.III, kolm soomuskuplit vaatluseks ja kuulipildujate jaoks
plokk B.IV, kus olid varjatud soomuskuplid 75-mm paarissuurtükkidega
plokk B.M. põhiosa keskel, kus olid positsioonid kolmele 81-mm mortiirile ja vaatlusplokk

Fordi peavallikraavi teisel pool olid kontreskarpgaleriid, kus olid kaponiirid C.II, C.III ja C.IV, relvastatud 47-mm kahuritega ja kuulipildujatega tulistamiseks piki vallikraavi ning tulistamiseks granaadiheitjatest.

Ventilatsiooniplokid B.O. ja B.P. paiknesid teisel pool peavallikraavi. B.P. asus peamise lahingmajutuse ploki kohal ning sel oli kuulipildujatega kaitstav sissepääs. B.O. oli ühtlasi ka varuväljapääsuplokk. Fordis oli ka pettesoomuskuppel "K."

Maa-aluste käikude kogupikkus oli pisut väiksem kui 2000 meetrit ning need asusid 20–28 meetri sügavusel. Need ühendasid lahingu- jm plokke, majutus-, lahingumoona- ja tehnoruume. Ehitustöid juhtis leitnant Victor Gérard. Kuna see fort valmis kõige hiljem, puudus selle peasissepääsul tõstesild.

Relvastus[muuda | muuda lähteteksti]

Peakaliiber oli 75-mm Boforsi M1934 kahur, mille valmistaja oli Fonderie Royale des Canons (FRC). 47-mm kahurid olid sama valmistaja M1936. Forti kavandati ka 120-mm kahureid (nagu Ében-Émaeli fordis), kuid plokk B.III jõuti relvastada ainult kuulipildujatega.

Teise maailmasõja ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja puhkedes 1. septembril 1939 suurendati fordi lahinguvalmidust. Saksamaa kuulutas Belgiale 10. mail 1940 sõja ning vallutas 11. mail äkkrünnakuga Ében-Émaeli fordi. See oli Belgia sõjaväele ränk hoop.

12. mail 1940 jõudis Saksa sõjavägi Tancrémont'i fordi alla. Fordis oli tollal 587 sõjaväelast^[1] (10 ohvitseri, 54 allohvitseri ja umbes 500 sõdurit). Fordi komandant kapten Abel De Vos otsustas hakata vastu ning fordi piiramine kestis kuni 29. maini (kokku 469 tundi).

Ehk siis vastupanu alustati, kui Ében-Émaeli fort oli juba langenud (sellise võimsa kindlustise uskumatult kiire rivist väljalöömine avaldas niigi suurt demoraliseerivat mõju) ja lõpetati päev pärast Belgia üldist kapituleerumist. Aga ka siis oli selleks vaja kuningas Léopold III kirjalikku käsku, sest kapten De Vos keeldus enne andmast alla, arvates, et üldine kapituleerumine käib ainult jalaväe kohta.

Tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Fort on küllaltki hästi säilinud ning seda hooldatakse peamiselt vabatahtlike abiga. Fort kuulub küll Belgia sõjaväele, kuid seda haldab vabaühendus Amicale du Fort de Tancrémont, mille eellane oli kapten De Vosi poolt septembris 1942 asutatud Fraternelle du Fort de Pepinster, et koondada fordi kaitsmisel osalenuid ja nende pereliikmeid.

Fordis toimib hooajaline muuseum (suveperioodil märtsist oktoobrini avatud igal neljandal pühapäeval), igal 29. mail peetakse seal fordi kaitsmise mälestusüritust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ "Tancrémont" // Rudi Rolf. "A Dictionary of Modern Fortification. An illustrated lexicon on European Fortification in the period 1800–1945". Middelburg 2004. Lk 408

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] "Tancrémont" // Rudi Rolf. "A Dictionary of Modern Fortification. An illustrated lexicon on European Fortification in the period 1800–1945". Middelburg 2004. Lk 408

[1]