Tammelinn

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Tammelinna asend Tartus
Droonivideo Tammelinnast 2021. aasta septembris

Tammelinna linnaosa asub Tartu edelaosas. Linnaosa piirid on LääneringteeRiia tänavLudvig Puusepa tänavTervishoiu tänavTartu–Valga raudtee[1].

Tammelinna pindala on 311 ha[2] ja elanike arv 1. jaanuaril 2012 oli rahvastikuregistri andmeil 8195.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tammelinnas 8153 inimest, neist 4440 naist ja 3713 meest. Tammelinna elanikest 843 olid vanuses 0–6 aastat, 1154 vanuses 7–18 aastat, 4744 vanuses 19–64 aastat ja 1412 vähemalt 65-aastased.[3] Linnaosa asustustihedus oli 2622 in/km2. Tammelinnas elas 8,33% tartlastest.[2]

Tammelinnas, Soinaste tänava ja Tamme puiestee ristmiku lähedal asub Tartu telemast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tammelinnas asub endine Tamme mõis, mille järgi asum on nime saanud. 1923. aastal liideti Tartu linnaga 144 hektarit Tamme mõisa maad uue Tammelinna linnaosa tarbeks.[4][5] Esimese planeeringu tegi arhitekt Arved Eichhorn aastatel 1921–1922. Pärast tema surma jätkas edasi arhitekt Edgar Kuusik.[6] Tammelinn on kujundatud kui aedlinn – peamiselt ühepere- ja korterelamute ning suurte aedade, puudega palistatud tänavatega.

Haljasalad ja veekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmeid Tammelinna tänavaid ääristavad tammealleed (Väike kaar, Riia tänav). Tamme puiesteel on (Kungla tänavast kuni Kesk kaareni) suur tammeallee tänava keskel, kahe sõidurea vahel, ning Suur Kaare risti juures on Tamme gümnaasiumi tiik.

Tänavaid[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 6, ptk "Asend"
  2. 2,0 2,1 "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
  3. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"
  4. Tartu mõisad. Ado Seire, 2006. Vaadatud 6.10.2014
  5. Tammemõisa peahoone. Vaadatud 6.10.2014.
  6. Robert Treufeldt "Arhitekt Anatoli Podtšekajev". // Kunstiteaduslikke Uurimusi. Studies on Art and Architecture. Studien für Kunstwissenschaft 3–4 (13)/ 2004. Eesti Kunstiteadlaste Ühing. Tallinn 2004. Lk 90