Taevapoolus

Allikas: Vikipeedia
Taevapoolusel ei toimu näivat tähtede liikumist. Pilt on kokku pandud 149-st kümme sekundit väldanud ülesvõttest

Taevapoolus ehk taevanaba on taevasfääri punkt, mis ei osale näivas ööpäevases liikumises[1].

Taevasfääril on kaks diametraalselt asuvat poolust: põhja- ja lõunapoolus (analoogsed Maa poolustele), nad on defineeritud kui Maa pöörlemistelje pikenduste lõikepunktid lõpmatult kaugel asuva taevasfääriga.

Taevapooluste asukoht muutub aeglaselt eeskätt Maa telje pretsessiooni tõttu, perioodiga umbes 26 000 aastat. Pooluste asukohad joonistavad selle aja jooksul taevasfääril ringjooned, mille raadiused on 23,5 kaarekraadi.

Taeva põhjapooluse läheduses asub hele täht Põhjanael, põhjapoolus on praegu Väikese Karu ehk Väikese Vankri tähtkujus. Taeva lõunapoolus asub Oktandi tähtkujus ja selle läheduses ei ole heledaid tähti.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.