Sõjaväeringkond

Allikas: Vikipeedia

Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.

Sõjaväeringkonnad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaväeringkonnad (kuni 31. märtsini 1937 kaitseringkonnad) moodustati 1. aprillil 1934. Samal ajal kaotati senised kaitseväeringkonnad, mille ülesandeks oli olnud peamiselt kutsealuste arvestamine ja kaitseväkke kutsumine. Mobilisatsiooni korral oleksid sõjaväeringkondade staabid pidanud saama brigaadide staapideks.

1934–1940[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

1991–[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Eesti Kaitsevägi

Sõjaväeringkonnad Venemaa Keisririigis[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigi tsentraliseeritud ja territoriaalsele põhimõttele vastav kaitsepiirkondade – sõjaväeringkondade süsteem loodi 19. sajandi teisel poolel sõjaminister Dmitri Miljutovi sõjaväereformi käigus. Kui reformile eelnenud ajajärgul oli sõjaväeharude ja piirkondade juhtimine allutatud Romanovite dünastiasse kuulunud suurvürstidele, mitte keisririigi sõjalisele kõrgemale juhile – sõjaministrile ja tema operatiivjuhtimiskeskuse Kindralstaabi Peavalitsusele, siis pärast sõjalist reformi kavandati Venemaa Keisririigis maavägede baasil 15 sõjaväeringkonda, mille eest vastutasid keisri määratud sõjaväeringkondade juhatajad.

Venemaa Keisririigi sõjaväeringkondade kaart, 1913. aastal

1914. aastal ehk I maailmasõja alguseks oli Venemaa Keisririigis 14 sõjaväeringkonda ja järgmised nendega võrdsustatud Doni väe oblastid:

Pärast Esimese maailmasõja algust moodustati ka:

Ajutiselt olid moodustatud ka:

Sõjaväeringkonnad NSV Liidus[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Venemaa Kõrgeima Sõjanõukogu otsusega nr 23 31. märtsist 1918 likvideeriti vanad keisririigi sõjaväeringkonnad ning nende isikkoosseisude ja territooriumide alusel (mis olid nõukogude võimu all Venemaa Euroopa osas) moodustati 6 sõjaväeringkonda. Sõjaväeringkonnad jagunesid valdade, maakondade, kubermangude ja ringkondade sõjakomissariaatideks ning allusid Punaarmee Peastaabile.

 Pikemalt artiklis Nõukogude armee

Nõukogude armee sõjaväeringkonnad 1991. aastal

 Pikemalt artiklis NSV Liidu relvajõud

Sõjaväeringkonnad Venemaa Föderatsioonis[muuda | muuda lähteteksti]

VF maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks sõjaväeringkonnaks:

Relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal neli uut sõjaväeringkonda:

2008. aastal alustatud Venemaa relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:

 Pikemalt artiklis Venemaa Föderatsiooni Relvajõud