Suurmogulite riik
|
Suurmogulite riik 1526–1857 | |||||||||
 Lipp
| |||||||||
 Suurmogulite riigi valdused 17. sajandil | |||||||||
| Valitsusvorm | absoluutne monarhia, unitaarriik (föderatiivse struktuuriga) | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mogul |
Bābur (esimene) Bahadur Šahh II (viimane) | ||||||||
| Pealinn |
Agra (1526–1540; 1555–1571) Fatehpur Sikri (1571–1585) Lahore (1585–1598) Agra (1598–1648) Delhi (1648–1857) | ||||||||
| Religioon |
islam (1526–1857) Din-e Ilahi (1582–1605) | ||||||||
| Pindala | 4 000 000 km² (1690 - 1707) | ||||||||
| Rahvaarv | 145 000 000 (1650, hinnanguline) | ||||||||
| |||||||||
| Riigikeeled |
tšagatai (ainult algselt) pärsia (ametlik asjaajamiskeel) urdu (kõneldi laialdaselt) | ||||||||
| Rahaühik | ruupia | ||||||||
| |||||||||
Suurmogulite riik oli aastatel 1526–1857 Hindustani poolsaarel eksisteerinud kuningriik, mida valitses mongolite ja tšagatai-turgi päritolu dünastia. Riigi kese asus Põhja-Indias, Induse ja Gangese tasandikul Delhi, Agra ja Lahore linna ümbruses. Mogulite riigi kõrgaeg oli 17. sajandil, mil see hõlmas täielikult tänapäevase Hindustani poolsaare, Pakistani ja osa Afganistanist. 3,2 miljoni ruutkilomeetrisel territooriumil elas umbes 100–150 miljonit inimest.
Riiki valitses mogul. Riigikeeleks oli pärsia keel. Varased mogulid kõnelesid lisaks pärsia keelele emakeelena tšagatai keelt.
Mogulite riigi esimene valitseja oli Kesk-Aasia Timuriidide dünastia prints Bābur, kes kukutas 1526. aastal võimult Delhi sultanaadi viimase valitseja Ibrahim Lodi. Sõna mogul tähendab arvatavasti mongolit; mogulid pidasid end mongolite järeltulijateks. Mogulid olid islamiusulised, kuid suurem osa kuningriigi elanikest olid hindud.
Kuningriigi teine valitseja Humāyūn kaotas algselt sarnaselt oma isa Bāburiga kuningriigi, kuid võitis selle tagasi ja laiendas seda pärslaste abiga. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Akbari pojapoeg Šahh Džahan ehitas Agrasse aastatel 1630–1653 kuulsa Tāj Mahali.
Aurangzebi surma järel 1707. aastal hakkas kuningriik nõrgenema ja tugevnes hindude Maratha riik. Mogulid püsisid võimul veel 150 aastat, mil see lagunes 1857. aastal Briti impeeriumi vastu alustatud mässus.
Mogulite riigi valitsejad[muuda | muuda lähteteksti]
| Valitsusaastad | Mogul |
| 1526–1530 | Bābur |
| 1530–1540 ja 1555–1556 | Humāyūn |
| 1556–1605 | Akbar |
| 1605–1627 | Džahangir |
| 1627–1658 | Šahh Džahan |
| 1658–1707 | Aurangzeb |
| 1707 | Muhammad Azam Šahh |
| 1707–1712 | Bahadur Šahh I |
| 1712–1713 | Džahandar Šahh |
| 1713–1719 | Farrukhsiyar |
| 1719 | Rafi ud-Darajat |
| 1719 | Šahh Džahan II |
| 1719–1748 | Muhammad Šahh |
| 1748–1754 | Ahmad Šahh Bahadur |
| 1754–1759 | Alamgir II |
| 1759–1760 | Šahh Džahan III |
| 1760–1806 | Šahh Alam II |
| 1806–1837 | Akbar II |
| 1837–1857 | Bahadur Šahh II |